India suurkontsern distantseerib end Eesti 70 miljoni euro suurusest mürsuskandaalist

Eesti ebaõnnestunud suurtükimürskude tehing, mis viis kaitseminister Hanno Pevkuri tagasiastumiseni, on jõudnud nüüd ka India börsiettevõtte Jayaswal Neco Industriesi aktsionäride ette. Ettevõte teatas eraldi börsiavaldusega, et skandaali keskmes olev Itaalia firma Datasel S.R.L. ei ole tema tütar- ega sidusettevõte ning juhtumil puudub Jayaswal Neco Industriesile otsene finantsmõju.

Datasel kuulub tegelikult India ettevõttele Neco Defence Munitions, mis omandas Itaalia firma 2024. aasta märtsis. Neco Defence Munitions ja Jayaswal Neco Industries kuuluvad küll samale Jayaswali omanikegrupile, kuid on juriidiliselt eraldiseisvad ettevõtted. Jayaswal Neco Industriesi teatel on ainus otsene juhtimisseos see, et nende mitte-tegevjuht Anand Jayaswal kuulub ka Dataseli juhtkonda.

Börsiettevõte pidas vajalikuks seost avalikult täpsustada eelkõige seetõttu, et meediakajastustes oli Dataseli ja Jayaswal Neco Industriesi suhe jäänud ebaselgeks. Firma kinnitas investoritele, et Dataseliga seotud vaidlused ei mõjuta tema bilanssi ega igapäevast tegevust. Jayaswal Neco Industries tegeleb peamiselt terase ja valandite tootmisega ning ettevõtte 2025/26. majandusaasta käive ületas 7100 crore ruupiat.

Skandaali keskmes on Eesti riigi kaitseinvesteeringute keskuse ehk RKIK-i 2024. aastal sõlmitud lepingud Dataseliga, mille kaudu pidi Eesti hankima Ukrainale suurtükimürske Euroopa Liidu rahastuse toel. RKIK sõlmis Dataseliga neli lepingut ning tegi nende eest suuri ettemakseid. Avalikes kajastustes on kogu tehingu mahuks nimetatud ligikaudu 70 miljonit eurot.

Tehing läks aga kiiresti hapuks. Tarnete, tähtaegade ja kvaliteedi osas tekkisid probleemid ning RKIK lõpetas lepingud. Eesti on Dataseliga nüüd kohtuvaidluses, samal ajal kui audit tõi päevavalgele laiemad puudused kaitsevaldkonna finantsjuhtimises. Juhtumi järel algatati ka kriminaalmenetlus ning kaitseminister Hanno Pevkur astus ametist tagasi, võttes poliitilise vastutuse.

ERR-i andmetel on RKIK-il Ukrainale relvade või laskemoona hankimiseks sõlmitud 27 lepingust probleeme seitsmega ning viie puhul on vaidlus juba kohtusse jõudnud.

Datasel lükkab Eesti poole etteheited tagasi

Ettevõtte direktor Sidharth Jaiswal ütles Free Press Journalile, et firma sai ettemaksetena umbes 59 miljonit eurot, mitte 70 miljonit, ning tarnis ja arveldas materjale ligikaudu 58 miljoni euro väärtuses. Tema sõnul ei vasta tõele väide, nagu oleks raha lihtsalt makstud ja kaup saamata jäänud.

Ka ERR-ile antud kommentaarides on Datasel väitnud, et tarnis RKIK-ile ligikaudu 59 miljoni euro väärtuses kaupa ning oleks suutnud lepingud täita, kui Eesti poleks neid ennetähtaegselt lõpetanud. Ettevõte peab end vaidluses pigem kannatanuks ning vaidleb Eesti poole esitatud kvaliteedi- ja viivitusväidetele vastu.

Dataseli hinnangul põhjustasid probleemid muu hulgas regulatiivsed viivitused ja vajalike kooskõlastuste venimine. Firma on esitanud Eesti vastu vastunõude ning vaidlus jätkub muu hulgas rahvusvahelises vahekohtumenetluses.

Eesti poole käsitlus on aga teistsugune. Varasemate kajastuste järgi oli Dataselil enne Eesti lepinguid vähe või üldse mitte varasemat kogemust suurtükimürskude müügiga. 2025. aastal Eestisse jõudnud saadetiste kontrollimisel tekkisid kahtlused, kas osa toodangust vastas nõutud standarditele.

Juhtumi rahaline mõju Eestile pole veel lõplikult selge. Kuna mürske hangiti Euroopa rahutagamisrahastu toel, võib Eesti halvima stsenaariumi korral jääda kohustuseks osa kuludest Euroopa Liidule tagasi maksta, kui raha ei õnnestu tarnijalt tagasi saada. Seda riski on toonud välja ka Eesti audit ja juhtumi kajastused.

Jayaswal Neco Industries püüab nüüd skandaalist võimalikult selgelt eemalduda, rõhutades, et Datasel ja Neco Defence Munitions kuuluvad küll samade omanikega ärigruppi, kuid ei kuulu börsiettevõtte struktuuri. Sisuliselt tähendab see, et Eesti kohtuvaidlus käib teise juriidilise üksusega ning Jayaswal Neco Industries tahab vältida muljet, nagu võiks Eesti mürsutehing mõjutada tema aktsionäre või majandustulemusi.