Kohus mõistis jalgpalli kokkuleppemängudes osalenud mehed tingimisi vangi

Harju maakohus tunnistas neljapäeval kuus meest süüdi jalgpalli kokkuleppemängudes ja karistas neid tingimisi vangistustega. Süüdi mõisteti Anton Sereda, Nikolai Lõsanov, Anton Lyubeev, Artur Sereda, Andrei Lomov ja Anatoli Lõsanov.

Süüdistuse kohaselt moodustasid Anton Sereda ja Nikolai Lõsanov enne 2022. aastat grupi, mille eesmärk oli manipuleerida jalgpallimängude tulemustega rahalise kasu saamiseks. Kuriteod hõlmasid kolme Eestis ja kahte Lätis peetud kohtumist.

Kuriteo toimepanemiseks kaasati nii jalgpallureid, kes oleksid valmis kokkulepitud tulemust mängima, kui ka inimesi, kes panustasid kindla tulemuse peale kihlveokontorites.

Kohus leidis, et süüdistus tõendati täies mahus, märkides, et kaks mängu jäid siiski katse staadiumisse, kuna soovitud tulemust ei suudetud saavutada. Karistuste määramisel arvestati muu hulgas, et tegemist oli teise astme kuritegudega ja süüdistatavad ei olnud varem karistatud.

Karistused: Anton Seredale: 2 aastat ja 6 kuud vangistust, katseaeg 3 aastat; Nikolai Lõsanovile: 2 aastat vangistust, katseaeg 2 aastat ja 6 kuud; Anton Lyubeevile: 1 aasta ja 3 kuud, katseaeg 2 aastat; Artur Seredale, Andrei Lomovile ja Anatoli Lõsanovile: 1 aasta ja 1 kuu, katseaeg 1 aasta ja 8 kuud

Lisaks mõisteti meestelt välja menetluskulud ning sundraha 1329 euro ulatuses.

Riigiprokuröri Vahur Verte sõnul on tegemist olulise pretsedendiga

“Tänane otsus andis üle mitme aasta esmakordselt selgust, kuidas riik kihlveopettureid kohtu ette viia saab. Sport peab olema aus ning rahalise kasu saamiseks ei tohi sporditulemustega manipuleerida. Kohus nõustus prokuratuuri käsitlusega ja kinnitas, et see on kuritegu. Tänane otsus aitab kahtlemata spordi ausust kaitsta.”

Verte tõi välja, et kokkuleppemängud on oluline sissetulekuallikas organiseeritud kuritegevusele:

“Kaks aastat tagasi tehtud kultuuriministeeriumi uuringu kohaselt oli Eestis pea iga kümnes treener viimase viie aasta jooksul kokkuleppemängudes osalenud. Ka mõne aasta taguses Europoli kuritegevuse ohuhinnangus peeti spordikelmuseid suureks probleemiks, sest Euroopa organiseeritud kuritegevus teenib kihlveopettustega iga-aastaselt ligi 120 miljonit eurot kriminaaltulu,” lisas ta.

Riigiprokuröri sõnul on oluline, et kohtu hinnangul on sporditulemuste manipuleerimisega seotud kihlveopettus kuritegu, millele järgneb riigilt selge hukkamõist.

Kohtuotsus ei ole veel jõustunud. Selle peale saab esitada apellatsiooni Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul.