Lõpeb metsloomade tänavune marutaudivastane vaktsineerimine

Triin Tammert

02.10.2026Loetud 43 korda

Reedega lõpeb metsloomade tänavune marutaudivastane vaktsineerimine, millega põllumajandus- ja toiduamet (PTA) tegi algust 21. septembril.

Vaktsineerimine toimus Kirde- ja Kagu-Eestis Venemaa piirialadel eesmärgiga vältida marutaudi levikut Eestisse ja hoida riik marutaudivabana. Vaktsineerimise ajal külvatakse helikopteritelt maapinnale vaktsiini sisaldavaid peibutussöötasid, mis on mõeldud eelkõige rebastele ja kährikutele, vahendab BNS.

“Peibutussööt on umbes tikutopsisuurune, hallikaspruuni värvi ja tugeva kalalõhnaga. Rebased ja kährikud leiavad vaktsiinipala lõhna järgi. Pala söömisel purustab loom selle sees oleva vaktsiinikapsli, vaktsiin satub loomale suhu ning organism hakkab tootma antikehi viiruse vastu,“ ütles PTA teenuste keskse toe ja korralduse osakonna peaspetsialist Ave-Ly Toomvap.

Metsloomade vaktsineerimine aitab hoida Eesti marutaudivabana. Toomvapi sõnul võib marutaud Eestisse jõuda üle piiri liikuvate metsloomade või mittenõuetekohaselt sisse toodud lemmikloomadega, kuna haigus on Eesti idapoolsetes naaberriikides endiselt levinud. Seetõttu külvatakse vaktsiinipalu Kirde- ja Kagu-Eestis kuni 50 kilomeetri kaugusel riigipiirist. Asustatud alasid ja kohti, kus peibutussööt võib sattuda koduloomade kätte, vaktsineerimisel välditakse.

Marutaudi vastu tuleb vaktsineerida ka lemmikloomad

PTA palub vaktsineerimise ajal hoida koerad ja kassid koduhoovis või toas. Sööda allaneelamine ei ole üldjuhul lemmikloomale ohtlik, kuid vähendab metsloomadele mõeldud vaktsiini kättesaadavust.

Vaktsiinipala leidmisel ei tohi seda paljakäsi puudutada, sest väikekiskjad võivad sööda inimese lõhna tõttu söömata jätta. Kui on oht, et pala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb see kummikindaid kasutades varjatumasse kohta ümber paigutada.

Kui vaktsiin satub vigastatud või kahjustunud nahale, silma, suhu või nina limaskestale, tuleb kokkupuutekohta kohe vähemalt 15 minutit rohke veega pesta. Haavale sattumisel tuleb piirkonda pesta vee ja seebiga ning seejärel puhastada 70-protsendilise alkoholilahusega. Seejärel tuleb ühendust võtta perearstiga.

Vaktsineerimise ajal ja sellele järgnevatel päevadel tuleb koeri ja kasse vaktsineerimisalal hoida koduhoovis või toas. Marutaudi vastu tuleb vaktsineerida ka lemmikloomad, sealhulgas koerad, kassid ja valgetuhkrud. See on loomaomaniku vastutus ning Eestis tuleb neid loomi marutaudi vastu vaktsineerida iga kahe aasta järel. Regulaarne vaktsineerimine aitab kaitsta nii loomi kui ka inimesi.

Marutaud on ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, millesse võivad nakatuda nii loomad kui ka inimesed. Kliiniliste tunnuste väljakujunemise järel lõpeb haigus alati surmaga. Ravi marutaudi vastu puudub, kuid haigust on võimalik vaktsineerimisega ennetada.

Tänavu on marutaudi Euroopas avastatud nii kodu- kui ka metsloomadel Poolas, Ungaris, Rumeenias, Saksamaal ja Itaalias.