Kustutatud karistusandmete avaldamine on osalt põhiseadusevastane

Kristel Uustal

Päevakajaline

29.09.2026Loetud 371 korda

Riigikohus tunnistas põhiseadusevastaseks ja kehtetuks kohustuse avaldada süütamise ning enamiku narkokuritegude eest süüdi mõistetud inimeste andmeid kohtulahendites ka pärast karistusandmete kustutamist. Kohus leidis, et kõigi selliste inimeste andmete tähtajatu avaldamine ei ole sõltumata kuriteo raskusest ja inimese edasisest elukäigust põhjendatud, edastas BNS.

Karistusregistri seadus näeb praegu ette, et teatud kuritegude eest karistatud inimeste nimed ja isikukoodid jäävad internetis avaldatud kohtulahenditesse ka pärast karistusandmete registrist kustutamist. Tänavu 9. juuni seisuga puudutas see 8714 inimest, neist 5362 oli karistatud suure koguse ehk vähemalt kümne doosi narkootikumide käitlemise eest.

Riigikohtusse pöördus viis inimest, kes soovisid oma andmete avaldamise lõpetamist. Neist neli olid karistatud narkokuriteo ja üks süütamise eest. Taotlejate hinnangul kahjustab kustutatud karistusandmete avaldamine nende mainet ning raskendab nii töö leidmist kui ka ühiskonda sulandumist. Tartu Ringkonnakohus leidis, et taotlused on põhjendatud, ja algatas seadusesätte põhiseaduslikkuse kontrolli.

Riigikohus leidis, et kustutatud karistusandmete avaldamisel on küll õiguspärane eesmärk ennetada raskeid kuritegusid ja kaitsta teiste inimeste õigusi, kuid kõigi narkokuritegude ja süütamise eest karistatute andmete tähtajatu avaldamine ei ole põhjendatud. Narkokuriteod võivad olla väga erineva raskusega ning karistused ulatuvad ühest aastast kuni eluaegse vangistuseni. Süütamise eest näeb seadus ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning ka selle kuriteo puhul ei eristata erineva iseloomu ja ohtlikkusega tegusid.

Riigikohus märkis, et kustutatud karistusandmete avaldamine on sisuliselt eluaegne sotsiaalne lisakaristus. See teeb karistuse ära kandnud inimesel keeruliseks uuesti ühiskonda sulandumise, piirates tema eraelulisi, töö- ja haridusalaseid võimalusi. Lisaks võib häbimärgistav teave mõjutada süüdimõistetu lähedasi, sealhulgas alaealisi lapsi.

Riigikogu peab nüüd seadust muutma ning selleks on mitu võimalust.Riigikohus selgitas, et osa narkokuritegude ja süütamiste puhul võib kustutatud karistusandmete avaldamise olla endiselt põhjendatud ning seadusandjal on võimalik olukorda nüüd erinevalt lahendada. Näiteks saab anda kohtule õiguse igal üksikjuhul hinnata, kas karistuse avaldamine on vajalik, kui süüdimõistetu taotleb oma andmete eemaldamist. Samuti on võimalik siduda kustutatud karistusandmete avaldamine üldisemalt karistuse pikkuse, reaalse ärakandmise või muude asjaoludega, mis iseloomustavad kuriteo või selle toimepanija ohtlikkust.

Riigikohus märkis, et lahenduse leidmisel tuleks seadusandjal arvestada muu hulgas sellega, et kohtutele ei tekiks tarbetut lisatööd. Samuti peab lahendus olema kooskõlas EL-i õigusega.