Soome sai Venemaa piiril valmis 200-kilomeetrise tõkketara

Soome on lõpetanud 200 kilomeetri pikkuse tõkketara ehitamise oma idapiiril. Venemaa piiri äärde rajatud tara peaks aitama takistada eelkõige instrumentaliseeritud sisserännet ning tugevdama piirivalvet, teatas Soome piirivalveamet esmaspäeval.

Suuremahulised ehitustööd algasid 2024. aasta augustis. Tara rajati kümnetele eraldi piirilõikudele, kus selle järele hinnati olevat suurim vajadus ja kus ehitamine oli otstarbekas. Praeguseks on põhitööd lõpetatud ning teha on jäänud vaid mõned viimistlustööd.

Tõkketara kõrgus on 4,5 meetrit. Lisaks kuuluvad süsteemi tehniline valve, uued piiriteed ning tara kõrval paiknev 25 meetri laiune puhastatud ala. Valvesüsteem annab piirivalvuritele ebatavalisest tegevusest automaatselt häire.

Piirivalveameti ülema viitseadmiral Markku Hassineni sõnul on tara vajalik olukordades, kus Venemaa võib kasutada rännet poliitilise survevahendina.

„Instrumentaliseeritud sisserändega seotud olukorda ei ole võimalik ilma tõkketarata tõhusalt, usaldusväärselt ja tööohutult hallata. Tara parandab ka piirivalve tõhusust, olukorrateadlikkust ja meie patrullide liikuvust,“ ütles Hassinen.

Tehnilist valvesüsteemi saab vastavalt vajadusele täiendada ning piirivalveamet arendab praegu ka droonitõrjevõimekust.

Siseminister Mari Rantaneni sõnul pole projekt oluline üksnes Soome, vaid kogu Euroopa piirijulgeoleku seisukohalt. „Projekt on oluline ka Euroopa mastaabis, sest Schengeni liikmesriigi ja välispiiririigina vastutab Soome osaliselt ka Euroopa piirijulgeoleku eest. Ilma usaldusväärse välispiiri kontrollita pole vaba liikumise eeldusi,“ ütles Rantanen.

Tõkketara rajamine läks maksma hinnanguliselt 356 miljonit eurot, mis on 22 miljonit eurot vähem kui projekti esialgses eelarves ette nähti. Projektijuhtimise eest vastutanud Intecon Oy tegevjuhi Miska Erikssoni sõnul valmis tara kavandatud ajakava järgi ja erakordselt kiiresti.

Projektis osales sadu ettevõtteid ning tara ehitamine puudutas ligikaudu tuhande maaomaniku kinnistuid. Piirivalveameti teatel suhtusid maaomanikud ehitustöödesse üldiselt koostöövalmilt.