Põõsal päevitanud nastik hirmutas inimesi

Neljapäeval sai Mustvee vallas päästeamet kõne üsna ebatavalisel põhjusel – Peipsimaa muuseumi ees põõsa otsas päevitanud nastik ajas inimesed ärevile.

Kell 11.50 kutsuti päästjad Tiheda külla, kuna muuseumi ilupõõsastes oli märgatud ussi, kelle kohalolek takistas külastajatel hoonesse sisenemist. Päästjad tuvastasid, et tegu oli nastikuga, kes püüti ohutult kinni ja viidi veidi sobivamasse kohta – jõeäärsesse piirkonda.

Juhtum heidab valgust sellele, kui kergesti võib Eestis elavate madude puhul tekkida arusaamatusi. Seetõttu on oluline teada, kuidas eristada kahte enimlevinud liiki: nastikut ja rästikut.

Nastik on ohutu, mürgitu madu, kelle tunneb kergesti ära kaelal olevate kollaste või oranžikate laikude järgi. Tavaliselt on nastik hallikas või pruunikas ja pigem saleda kehakujuga. Ta eelistab elada niisketes kohtades, eriti veekogude läheduses, ning ei kujuta inimestele ohtu – ta ei hammusta ega ründa.

Rästik seevastu on Eesti ainus looduslikult esinev mürgine madu. Teda iseloomustab tavaliselt sik-sak muster seljal, kuigi leidub ka täiesti musti isendeid. Rästik on tavaliselt lühema ja jämedama kehaga ning elutseb peamiselt metsades, soodes ja nõmmedel. Rästik ei ole inimese vastu agressiivne, kuid võib kaitseolukorras hammustada. Tema hammustus vajab tähelepanu, eriti laste, eakate ja allergikute puhul.

Kui inimene peaks saama rästikult hammustada, tuleb esmajärjekorras säilitada rahu ja kutsuda viivitamatult kiirabi. Hammustatud jäse tuleks hoida liikumatuna ning võimalusel allpool südame taset. Kindlasti ei tohi haava lõigata, proovida mürki välja imeda ega kasutada alkoholi – see võib seisundit halvendada.

Nii nastikud kui rästikud on Eestis looduskaitse all ja neid ei tohi tappa. Parim, mida inimene maoga kohtudes teha saab, on jääda rahulikuks ja anda loomale võimalus oma teed jätkata. Enamik kohtumisi lõpeb kiiresti ja ohutult.