Pärnus politseinikku sihtinud mees kasutas tulirelvaks ümberehitatud stardipüstolit

Pärnus politseinikku sihtinud mees kasutas ümberehitatud stardipüstolit. Foto: PPA

Septembris Pärnus Sadama tänaval politseinikku relvaga sihtinud 54-aastase mehe käes oli tulirelvaks ümber ehitatud stardipüstol, millest oli tehtud ka lask, selgus ekspertiisist. Mees oli juhtunu ajal alkoholijoobes.

Politsei sai 23. septembril väljakutse Pärnus Sadama tänavale, kus mees oli näidanud laste seltskonnale relva. Politseinike saabudes eiras mees talle antud korraldusi ja suunas relva ühe politseiniku poole. Politseinik kasutas ohu tõrjumiseks teenistusrelva ning 54-aastane mees sai lasust surmavalt vigastada.

Lääne ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Olgerd Peterselli sõnul kinnitas kriminaalasjas tehtud ekspertiis, et mehe käes oli tulirelv.

„Tegemist oli stardipüstoliga, mis oli ümber ehitatud tulirelvaks. Sellest saab tulistada kuule ja sellega võib põhjustada inimesele raskeid või isegi surmavaid vigastusi. Ühtlasi tuvastas ekspertiis, et 54-aastase mehe relvast on tehtud lask. Politseinike vormikaamerast on näha, et mees tegi lasu, mis õnneks ei tabanud kedagi,“ ütles Petersell.

Menetluses kogutud info põhjal tehti kindlaks ka see, et mees oli alkoholijoobes.

Pärnu politseijaoskonna juhi Üllar Küti sõnul on relvade omavoliline ümberehitamine ohtlik ja ebaseaduslik.

„Ümber ehitatud tulirelv võib kasutamisel põhjustada raskeid või isegi surmavaid vigastusi nii relvaomanikule kui ka teistele inimestele. Juhul, kui inimene soovib tulirelva soetada või omada, siis tuleb selleks taotleda relvaluba ja sooritada vajalik eksam. Ilma relvaloata tulirelva omamine ei ole lubatud,“ selgitas ta.

Politsei hinnangul oli Sadama tänaval tekkinud olukord äärmiselt ohtlik nii politseinikele kui ka teistele läheduses viibinud inimestele. Vormikaamera salvestiselt on näha, kuidas mees suunas relva politseiniku poole. Seni kogutud info põhjal ei ole politseinike tegevusele etteheiteid.

„Politseinike ülesanne on sellises olukorras oht võimalikult kiiresti kõrvaldada. Väljakutsele reageerinud patrullpolitseinike vormikaamerate salvestistelt on näha, et mees suunas relva politseiniku poole ning teenistusrelva kasutamine oli vahetu ohu tõrjumiseks hädavajalik ja õigustatud. Hetkel kogutud info põhjal ei ole politseinike tegevusele etteheiteid,“ ütles jaoskonna juht.

Küti sõnul käsitleb politsei relvaga seotud väljakutseid alati võimaliku eluohtliku olukorrana, sest relva välimuse põhjal ei saa sündmuskohal kindlaks teha, millega täpselt tegemist on.

„Relva välimuse järgi ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegemist on stardipüstoli, tulirelvataolise eseme või tulirelvaga. Seetõttu peavad politseinikud lähtuma võimalusest, et inimese käes on tulirelv. Kui inimene suunab relva politseiniku poole, tuleb ohu tõrjumiseks otsustada väga kiiresti. Sellises olukorras ei ole aega hakata välja selgitama, millise relvaga on täpselt tegemist,“ lisas ta.

PPA sisekontrollibüroo viib juhtunu asjaolude selgitamiseks läbi teenistuslikku kontrolli, mille käigus analüüsitakse politseinike tegevust, sündmusele reageerimist, tehtud otsuseid ja kasutatud turvataktikat.

„Iga tulirelva kasutamine inimese suhtes on Eesti politsei jaoks erakordne sündmus. Analüüsime selliseid juhtumeid põhjalikult, et hinnata seniseid tegutsemisviise, teha vajadusel järeldusi ning kasutada saadud kogemusi politseinike väljaõppes,“ rääkis Kütt.