Uuring: Eesti töösturid pole kutsehariduse praktikantidega rahul

Kristel Uustal

Eesti

13.10.2026Loetud 8 korda

Eesti Masinatööstuse Liidu värskest uuringust selgub, et kui kõrgkoolidest võetud praktikantidega on rahul peaaegu kõik neile kohti pakkuvad tööstusettevõtted, siis kutsehariduse õppuritega pole rahul 38 protsenti. Lisaks kavatseb 6 protsenti praktikante kutsekoolist enam mitte võtta, mis viitab vajadusele kutsehariduse reforme kiirendada, edastab BNS.

Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuhi Andri Harani sõnul näitas septembris liidu liikmete seas tehtud uuring, et kutsehariduse õppurite tase ei vasta ettevõtete ootustele samal määral kui kõrgkoolide praktikantide oma. Kutseõppureid praktikale võtnud ettevõtetest 62 protsenti on nendega rahul või pigem rahul, ülejäänud 38 protsenti aga mitte. Kõrghariduse puhul on rahulolematuid seevastu väga vähe.

Erialaliidu tegevjuht soovitas, et tema hinnangul tuleks hädavajalik kutsehariduse rahastuse kasv suunata ennekõike õpetajakoolitusse ning õppevahenditesse.

Haran lisas, et kui viimase aasta jooksul on kutsehariduse praktikante võtnud 81 protsenti vastanutest, siis järgmise 12 kuu jooksul plaanib neid võtta üksnes 75 protsenti. Tema sõnul oleks väga ohtlik, kui Eesti töösturid loobuks kutsekoolidest tööjõu otsimisest.

Kõrgkoolide praktikantide puhul on suund vastupidine. Järgmise 12 kuu jooksul plaanib neid võtta 69 protsenti vastanutest ehk kuus protsendipunkti rohkem kui seni. Harani hinnangul võib see viidata Eesti tööstuse lisandväärtuse kasvule, sest keerukam ja teadmistepõhisem töö eeldab ettevõtetelt rohkem inseneride ja teiste kõrgharidusega spetsialistide kaasamist.

Uuringu järgi hindavad tööstusettevõtted kõrgkoolidest enim Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tallinna Tehnikakõrgkoolist tulnud praktikante. Kutsekoolidest tõusid esile Techno TLN ja VOCO. Samas nimetati kahte viimast ka nende õppeasutuste seas, kelle praktikantidega oldi kõige vähem rahul. Harani sõnul viitab see kutseõppurite ebaühtlasele tasemele: ettevõtetesse jõuab nii väga häid kui ka nõrgema ettevalmistusega praktikante.

Harani sõnul ei saa vastutust panna siiski ainult koolidele. Enamik praktikante vastu võtnud ettevõtteid on viimase aasta jooksul võtnud neid vaid ühe või kaks ning vähemalt kümme praktikanti on terve aasta jooksul vastu võtnud kõigest kuus protsenti vastanutest. See näitab, et praktikantide kaasamine ja koostöö koolidega pole paljudes ettevõtetes veel piisavalt süsteemne ega igapäevase tööga lõimitud. Harani hinnangul tuleb seega reformidega kiiresti edasi liikuda nii kutsehariduses kui ka ettevõtetes.