Tulevased õhutõrjujad said esimesed tuleristsed

„Esimesed lasud tekitavad väga võimsa tunde, mida pole võimalik sõnadesse panna,“ ütles kursuse õppur reamees Maarius Hirv. „Lisaks põhjalikule relvaõppele saime enne laskmisi korduvalt harjutada sihtmärkide mõjutamist simulaatoril. Peamine erinevus on reaalne tunnetus. Lühikene valang tekitab tahma ja tossu, mis varjab sihtmärki ja kahur rappub. Esimene vajutamine tekitab tugevat adrenaliinilaksu, mis meil on nüüd käes ning järgmised tekitavad kogemust, kindlust ja asjatundlikkust.“

Kahepäevases laskelaagris said õppurid esmakogemuse maasihtmärkide laskmistes nii valgel kui ka pimedal ajal. Abirelvaga harjutati õhusihtmärgi mõjutamist.

„Ma olen õppurite tulemustega rahul – lasud olid ilusti suunas, nad tõestasid, et relvaõpe oli edukas ja laskeharjutus aitas eelnevalt omandatud oskusi ja teadmisi kinnistada,“ ütles tulepatarei ülem major Karl Õunapuu. „Õhuvastase tõrjumine on keeruline ning nõuab pidevat harjutamist ja lihasmälu – opereerimine relvasüsteemiga, andmete kohendamine vastavalt objekti kiirusele ja liikumise trajektoorile on omandatavad. Laskmised näitasid, et vundament uute oskuste lisamiseks on laotud,“ lisas major Õunapuu.

Õhutõrjepataljoni nooremallohvitseri erialakursused lõppevad kahe nädala pärast traditsioonilise Richard Tombergi haua külastamisega ning nooremallohvitseri vande andmisega.

Õhutõrjepataljoni ülesanne on vastase õhuründevahendite – lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite – tõrjumine ja hävitamine. Kaitseväe õhutõrje täidab oma ülesannet maa peal paiknevate relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse ülevaadet õhuruumis toimuvast radarite abil.