Riigikontroll: Eesti transpordieesmärgid on üle võimete

Riigikontroll hoiatab, et Eesti transpordi ja liikuvuse eesmärgid ei ole realistlikud, kuna järgmisel viiel aastal on valdkonnas puudu vähemalt 1,35 miljardit eurot. Raha napib nii teede ja raudteede arendamiseks kui ka liiklusohutuse parandamiseks.

„Riigi arengukavad ja neis seatud sihid ei tohiks olla magus enesepettus, vaid need peaksid kõnelema realistlikult sellest, millised on riigi prioriteedid, ja esitama jõukohaseid valikuid,“ möönis riigikontrolör Janar Holm. „Valdkonna eesmärgid tuleks riigi rahalisi võimalusi arvestades kaine pilguga üle vaadata ning hinnata, kas üldse, mis mahus ja millises tempos oleks tegelikult võimalik kaugemate eesmärkideni jõuda.”

Puudu on miljardeid eurosid

Riigikontrolli hinnangul on riigiteede, raudteede ja liiklusohutuse parandamiseks järgmise viie aasta jooksul puudu vähemalt 1,35 miljardit eurot.
Ainuüksi põhivõrgu maanteede nõuetele vastavaks ehitamiseks oleks vaja umbes 1,3–1,9 miljardit eurot, kuid sellises mahus investeeringuid ei ole võimalik 2030. aastaks ellu viia isegi siis, kui raha leitaks.

Riigiteede heas seisus hoidmiseks on puudu umbes 300 miljonit eurot ja kruusateedele tolmuvaba katte rajamiseks ligi 145 miljonit eurot.

Raudtee turvalisuse ja kiiruse parandamiseks on vaja vähemalt 90 miljonit eurot ning Rail Balticu Eesti osa lõpetamiseks puudu veel 500 miljonit eurot isegi juhul, kui Euroopa Liit eraldab oodatud toetused.

Ühistransport ja liiklusohutus jäävad toppama

Aruanne toob välja, et ka ühistranspordi rahastamine ei ole jätkusuutlik. Aastaks 2029 kasvab toetus maakondlikule bussiliiklusele prognoosi järgi 72 miljonilt 87 miljonini, kuid teenuste kvaliteet ja kasutajate arv ei ole paranenud.

Ka liiklusohutuse eesmärgid on jäänud täitmata: hukkunute ja raskelt vigastatute arv ei ole viimastel aastatel vähenenud, 2024. aasta oli koguni viimase kümnendi üks traagilisemaid.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei ole kindlaks määranud, milline peaks olema ühelt poolt sõitjate liikumisvajadustele vastav ja teisalt ka riigi rahakotti arvestav jätkusuutlik ühistransporditeenus. Otsustada tuleks, kuhu ja kui paljude inimesteni peab ühistransport jõudma ning kui sagedasti peab neile vähemalt miinimumtasemel transporditeenust pakkuma.

Holm: vaja on ausust ja valikuid

Janar Holmi sõnul tuleb valitsusel ja riigikogul otsustada, millised eesmärgid on tõesti saavutatavad ja millised tuleb edasi lükata. Otsuseid on tarvis selguse, ettenähtavuse ja läbipaistvuse huvides ning need oleks mõistlik ka valdkondlikes arengukavades ja strateegiadokumentides kinnistada,” sõnas ta.