Kohus: õeks õppiv mõrvar ei pea vanglasse naasma

Tartu maakohus otsustas, et kriminaalhooldusametniku taotlus saata viis aastat tagasi jõhkra mõrva eest kümneks aastaks vangi mõistetud, kuid mullu elektroonilise järelevalve all türmist pääsenud Daniel Kaasik tagasi vanglasse pole põhjendatud ning noormees saab Tartu tervishoiu kõrgkoolis edasi õppida ning kui kohtumäärus jõustub, saab ta lahti ka jalavõrust, mis tema liikumisi kaardistas, kirjutab Tartu Postimees.

Kriminaalhooldusametnik tuvastas Kaasiku puhul kõrvalekaldeid talle määratud ajakavade järgimises, mistõttu taotles ametnik kohtult Kaasiku allesjäänud karistuse täitmisele pööramist. Kaasik oleks siis pea viieks aastaks vanglasse tagasi läinud.

Kaasik ise ütles aprilli lõpus Tartu Postimehele, et käis mõned korrad vahetundide ajast lähedalasuvas poes süüa ostmas. Samuti läks ta mõnikord kokkuleppel tööandjaga tunni võrra hiljem kodu lähedale tööle, kuid ei teavitanud sellest kriminaalhooldajat.

Kaasik tunnistas toona oma eksimusi, kuid leidis, et nende eest ei peaks teda kohe vangi tagasi saatma. Sama meelt oli ka maakohus.
Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus pole põhjendatud ja Daniel Kaasiku rikkumised ei peaks praegu tooma kaasa vangistuse täitmisele pööramist, edastas kohtu pressiesindaja Siim Saavik.

“Kriminaalhooldaja pole oma ettekandes ühelegi teisele kontrollnõude või -kohustuse rikkumisele viidanud, millest saab järeldada, et muus mõttes, sealhulgas alkoholi tarvitamise keelu ning suhtluspiirangute osas, on Kaasiku käitumiskontroll seni möödunud tõrgeteta,” lisas Saavik.

Ta märkis, et Kaasik on noor inimene, kes pani kuriteod toime ning sattus vanglasse alaealisena, kuid pärast vabanemist on ta püüdnud kohaneda eluga vabaduses ning tegeleda enda arendamisega.

“Kohtu hinnangul on Kaasik olnud siiamaani selles üsnagi edukas ja vangistuse täitmisele pööramine oleks ilmselgelt ebamõõdukas, sest see katkestab tema integreerumise normaalsesse ühiskonnaellu,” teatas Saavik. “Nimelt tooks see tõenäoliselt kaasa tagasilanguse sotsiaalses ja hariduslikus plaanis ning võib tulevikuvaates Kaasiku õiguskuulekust hoopis vähendada.”

Kohus asus seisukohale, et Kaasiku elukorraldusest tulenevalt puudub vajadus tema üle nii intensiivset järelevalvet teostada. “Elektrooniline valve pigem raskendab Kaasiku edaspidist resotsialiseerumist, kuna töö ja kooliga seoses on elektroonilise valve täpne planeerimine ning sellest kinni pidamine muutunud ülemäära keerukaks,” põhjendas Saavik.

Seejuures oleks Kaasik jalavõrust niikuinii peagi lahti saanud, sest elektroonilise järelevalve lõpptähtaeg kukub juunis. Samas keelab kohus Kaasikul käitumiskontrolli ajal omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Tartu maakohus mõistis 2021. aasta aprillis mõrvas süüdi Daniel Kaasiku, Karl Koiva ja Artur Grigorovi, kes aasta varem peksid surnuks 21-aastase mehe ja panid ta surnukeha põlema.

Koiva ja Kaasik, kes olid toona veel alaealised, saadeti kümneks aastaks vangi – see on maksimumkaristus, mida saab alaealisele mõrva eest nõuda. Grigorovile nõudis prokuratuur 14 aastat vanglakaristust. Kohus määras talle 12 aastat.

Kaasik pääses mullu vanglast ja asus veebruari alguses õppima Tartu tervishoiu kõrgkoolis õendust. Ta soovib enda sõnul niimoodi ühiskonda panustada.

Allikas: BNS