Riik mõtleb, mida teha EL-ilt tuleva 6,5 miljardi euroga

Riik alustab arutelu selle üle, kuidas kasutada Euroopa Liidu järgmisest eelarvest (2028–2034) tulevaid ligikaudu 6,5 miljardit eurot. Rahandusministeeriumi juhtimisel toimuvad lähinädalatel strateegilised seminarid ministeeriumide asekantslerite ja suuremate erialaliitudega.

Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas ütles, et seminaride eesmärk on arutada erinevate poliitikavaldkondade tulevikuvajadusi ja võimalikke reforme. „Seminaride eesmärk on analüüsida hetkeolukorda ja tulevikutrende erinevates poliitikavaldkondades ning arutleda selle üle, milliseid muutusi ja reforme tuleks kavandada, kasutades selleks 2028+ Euroopa Liidu eelarve võimalusi,“ sõnas Tomingas.

Ees ootab suur planeerimisfaas

EL-i toetused moodustavad Eestis igal aastal umbes kolmandiku avalikest investeeringutest, mistõttu mõjutab järgmise perioodi planeerimine kogu riigi arengut. Tegemist on varase planeerimisetapiga, mida tavaliselt avalikkusele ei avata, kuid ministeerium soovib seekord koguda laiema ringi sisendeid enne ametlike eelarveläbirääkimiste algust.

Kuigi lõplik toetussumma selgub EL-i sees eeldatavasti 2027. aasta alguses, tuleb sisuline ettevalmistus alustada juba praegu, et Eesti oleks 2028. aastal valmis toetusi kasutusele võtma.

Euroopa Komisjoni ettepanek näeb ette olulisi muudatusi EL-i eelarvestruktuuris: praegu eraldi toimivad fondid – ühtekuuluvuspoliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika ja sisejulgeoleku fondid – koondatakse ühtsesse riigiplaani. See peaks muutma toetuste kasutamise paindlikumaks ja lihtsamaks.

Riigiplaani koostamine tugineb olemasolevatele strateegiatele, sealhulgas “Eesti 2035” visioonile ja valdkondlikele arengukavadele. Arvesse võetakse ka laiemad Euroopa eesmärgid ja soovitused.

Seminaride järel jätkub töö ministeeriumites, mis peavad 2026. aasta märtsiks esitama täpsemad ettepanekud vajalike reformide ja investeeringute kohta. 2026. aasta kevadel on plaanis laiapõhjaline arutelude sari, et jõuda 2026. aasta sügiseks esmase eelarvejaotusettepanekuni. Selle alusel saab valitsus hiljem alustada ametlikke läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga.