Putin haaras kontrolli veel viie Euroopa ettevõtte Venemaa varade üle

Kristel Uustal

MaailmMajandus

16.10.2026Loetud 9 korda

Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas määruse, millega võetakse Prantsuse põrandakatete tootja Tarketti ja veel nelja Euroopa ettevõtte Venemaal asuvad varad riigi kontrolli alla. Ettevõtete aastane kogutulu ületab kokku 50 miljardit rubla ehk umbes 532 miljonit eurot. Varad antakse ajutise halduse alla ettevõttele Centre Capital, mis registreeriti 2026. aasta veebruaris.

Lisaks Tarkettile puudutab määrus paberpakendite tootjat Kappa Rus, hügieenitoodete valmistajat Ontex RU, metallpakendite tootjat Eviosys Packaging Kuban ning plastpakendite ettevõtet Menshen Packaging CIS. Ettevõtted on seotud vastavalt Iirimaa, Belgia, USA ja Saksamaa kontsernidega. Kõik viis ettevõtet jätkasid Venemaal tegevust ka pärast riigi täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris, vahendas Euronews.

Tarkett, mis on põrandakatete müügi poolest maailmas kolmandal kohal ja vinüülpõrandate turuliider, jättis Venemaale alles kaks oma 34 tootmiskohast ning jätkas maksude tasumist Venemaa riigieelarvesse.

Viimased varade ülevõtmised järgnevad septembris tehtud otsustele, millega anti ajutise halduse alla Šveitsi toidukontserni Nestlé, Saksa hüpermarketiketi Metro, Prantsuse jaemüüja Auchani ning kodu- ja ehituskaupade keti Leroy Merlini Venemaa varad. Need anti üle ettevõttele LEV Management, mis asutati vahetult enne otsust ning millel on Venemaa meedia andmetel sidemed riigi julgeolekuteenistustega. 2023. aastal kehtestatud määrus võimaldab Venemaal võtta ajutise halduse alla välismaiste ettevõtete varasid. Esimesed ettevõtted, kelle suhtes seda rakendati, olid Taani õlletootja Carlsberg ja Prantsuse piimatoodete kontsern Danone.

Lääneriikide valitsused ja rahvusvahelise õiguse eksperdid on nimetanud selliseid samme ebaseaduslikuks sundvõõrandamiseks. Põhimõtteliselt saavad ettevõtted taotleda hüvitist rahvusvahelise vahekohtu kaudu, tuginedes Venemaa ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel sõlmitud investeerimislepingutele. Kohtuotsuste jõustamine Kremli ja sellega seotud üksuste vastu on aga peaaegu võimatu.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov on seostanud Euroopa ettevõtete varade ülevõtmist nende päritoluriikidega, mida Moskva nimetab „ebasõbralikeks riikideks“. Nende hulka kuuluvad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, USA, Ühendkuningriik ja teised riigid, kes kehtestasid Venemaale sanktsioonid pärast Ukraina täiemahulist sissetungi. Moskva on põhjendanud varade hõivamist osaliselt vastusena Euroopa Liidu otsusele külmutada ligikaudu 300 miljardi euro väärtuses Venemaa riiklikke varasid.