Suitsusaunade loendusel on kogutud infot rohkem kui 1200 sauna kohta

Triin Tammert

Eesti

24.09.2026Loetud 71 korda

Selle aasta sügiseseks pööripäevaks oli suitsusaunade loendus toonud teadmise 1224 sauna kohta, neist ligi tuhande kohta on kogunenud fotosid ning ka tänapäevaste saunakommete pärimust.

Üle-eestiline suitsusaunade loendus on kestnud poolteist aastat ja endiselt saab saunu kodulehel savvusann.ee veebiankeedi kaudu kirja panna. Saunast võib teada anda ka otse loendajatele helistades või kirjutades. 

Suitsusaunakombed on au sees. Seda kinnitab asjaolu, et loendatud saunadest üle tuhande on kasutusel: neid saunu köetakse ja neis käiakse. 

Kõige meelsamini on saunaomanikud vastanud küsimustele sauna kütmise kohta. Kütmiseks kasutab enamik ainult lehtpuuhalge ja eelistatuim puuliik on lepapuu. Kahte kolmandikku saunu köetakse lepaga või peamiselt lepaga. Lehtpuid puuliiki jälgimata paneb saunaahju neljandik kütjatest. Sagedamini köetakse kase ja haavaga, aga leidub ka peremehi, kellel jagub sauna kütmiseks õunapuid. Vaid üks saunakütja kümnest ei vaata üldse puuliiki ja kütab sellise puuga, mida tal parasjagu võtta on. Üksikuid saunu köetakse ka kas kuuse- või männipuudega, mida suitsusauna puhul on siiski ohtlikuks peetud, sest okaspuu pillub rohkelt sädemeid. 

Sügiskuu alguses asusid uurijad põhjalikumalt läbi vaatama loenduse käigus saunakommete ja pärimuse kohta kogutud teavet. Põnevaid leide ning selguvat teadmist jagab töörühm avalikkusele sügiskuude jooksul, talvepühadeks peaks valmis saama ülevaade kogu materjali kohta. 

Kuigi töö andmestiku uurimisel ja tõlgendamisel juba käib, saab ka oma veel loendamata sauna veebiankeedi kaudu kirja panna. Toimunud välitööd lubavad arvata, et Vana-Võromaal on veel mõni tuhat suitsusauna, mis pole üles kirjutatud. Loendajad arvestavad hoolikalt sellega, milleks saunaomanikud ankeedis loa annavad: kui omanik ei soovi sauna kohta avalikus ruumis infot jagada, siis nõnda ka on. 

650 suitsusauna, mille omanikud on andnud nõusoleku sauna asukohta kuvada, on interaktiivsel veebikaardil näha. Ei pea muretsema, et huvilised selle tõttu kimbutama tulevad: aastaring näitab, et saunaomanikud pole loendajatele niisugusest murest teada andnud ja ühtki sauna pole olnud tarvis kaardilt eemaldada.  

Vana-Võromaa suitsusaunakombestik kuulub 2014. aastast UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Loenduse eesmärk on saada täpsemat teavet nii suitsusaunade arvu, paiknemise kui ka kasutamise kohta. Loendust korraldavad Võru Instituut ja Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu, ettevõtmist toetab Eesti Rahvakultuuri Keskus. Veebikaardi suitsusaunade kohta leiab Maa- ja Ruumiameti kaardiserverist: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/suitsusaunad.