Varade allahindlus viis Eesti Energia suurde kahjumisse

Eesti Energia lõpetas 2025. aasta 83 miljoni euro suuruse kahjumiga. Kahjum tekkis põlevkivivarade väärtuse allahindluse tõttu. Ilma selleta oleks kontsern teeninud 112 miljonit eurot puhaskasumit.

Ettevõtte müügitulu ulatus 1,65 miljardi euroni ning kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 317 miljonit eurot, mis näitab, et põhitegevus oli keerulisest turuolukorrast hoolimata tugev.

2025. aasta oli Eesti Energiale ümberkujundamise aasta. Muutus nii elektriturg kui ka ettevõtte struktuur ja ärimudel.

Baltimaade ühendamine Mandri-Euroopa sagedusalaga suurendas energiasüsteemi iseseisvust, kuid tõi kaasa ka suurema vastutuse süsteemi tasakaalu hoidmisel. Samal ajal mõjutasid tulemusi madalad elektrihinnad suvel, hinnakõikumiste kasv ning piirkondlikud ühendus- ja kaablirikked.

Ettevõte kohandas oma organisatsiooni ja struktuuri, et olla muutlikul energiaturul paindlikum ja konkurentsivõimelisem. 2026. aastat alustati uue juhtimisstruktuuriga: äritegevus on koondatud kolme tütarettevõttesse – Enefit (elektriäri), Enefit Industry (tööstusäri) ja Elektrilevi (jaotusvõrk).

Põlevkivivarade allahindlus

Kolmandat aastat järjest hinnati alla põlevkiviga seotud varasid. Selle tulemusel kujunes puhaskahjumiks 83 miljonit eurot.

Ettevõtte sõnul mõjutavad fossiilkütustel põhineva tootmise konkurentsivõimet CO₂ hinnad, energiapoliitika suunad ja kapitaliturgude ootused. Varade väärtust hinnates arvestatakse pikaajalisi turuprognoose ning vedelkütuste maailmaturu ebakindlust.

Investeeringud ja taastuvenergia

Taastuvenergia osakaal Eesti Energia elektritoodangus kasvas 62 protsendini.

Portfelli lisandus 335 MW tuulevõimsust ja 74 MW päikesevõimsust.

Tuuleparkides toodeti 1,8 teravatt-tundi (TWh) elektrit, mis on 8% rohkem kui aasta varem. Kontserni kogutoodang ulatus 3,6 TWh-ni.

Mullu avati Eesti suurim taastuvenergiapark Sopi-Tootsis (329 MW). Leedus valmis Kelmė I tuulepark ja tootmist alustati Kelmė II-s. Lätis valmisid kaks päikeseparki ning Poolas alustati uue päikesepargi rajamist.

Eesti jaotusvõrku investeeriti 182 miljonit eurot. Elektrilevi investeeringud vähendasid näiteks Saaremaa keskpingevõrgu rikkeid enam kui poole võrra.

Enne Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumist käivitas Eesti Energia Auveres 53,1 MWh mahutavusega energiasalvesti. See aitab hoida võrgusagedust ja vähendada hinnatippe.

Ettevõtte hinnangul on Eesti endiselt Balti riikidest kõige suurema elektriimpordi osakaaluga – mullu moodustas import 40% tarbimisest. Et vähendada sõltuvust välismaistest tootjatest ja hinnatippe, peab rajama uusi tootmisvõimsusi – nii juhitavaid jaamu, tuuleparke kui ka salvestuslahendusi.