Uuring: naised on agaramad suguhaiguste osas testijad kui mehed

Värske seksuaaltervise uuring toob esile selged soolised erinevused nii testimiskäitumises, arsti juures käimises kui ka riskikäitumises: naised testivad suguhaiguste osas palju sagedamini kui mehed, ühtlasi võib meeste vähene ennetav kontroll viia haiguste hilise avastamiseni ja suurendada nakkusohtu partnerite seas.

SYNLABi tellitud ja Norstati poolt läbi viidud uuringust selgus, et naised on agaramad suguhaiguste osas testijad. “Naised käivad regulaarselt naistearsti juures kontrollis ning tihti testitakse siis ka suguhaiguste osas. Meestel paraku ei ole kinnistunud harjumust regulaarselt meestearsti külastada ning sinna jõutakse siis, kui mingi tervisemure juba kimbutab,” tõdes SYNLAB Eesti molekulaardiagnostika vastutav spetsialist Andrio Lahesaare.

Tema sõnul näitavad laboriandmed, et suur osa nakkustest avastatakse juhuslikult, näiteks rutiinsete kontrollide käigus. See kinnitab, et paljud nakkused kulgevad sümptomiteta ning inimene võib olla nakkusohtlik seda ise teadmata.

Pea pooled naistest ehk 47 protsenti käivad kord aastas naistearsti juures. Meestearsti külastab kord aastas vaid üheksa protsenti meestest. “Sooline erinevus on märkimisväärne. See tähendab, et suur osa meestest ei jõua ennetavasse kontrolli enne, kui probleemid on juba tekkinud, mis võib viia haiguste hilise avastamiseni, keerulisema ravini ning suurema nakkusleviku riskini ka partnerite seas,” rääkis Lahesaare.

Uuringu järgselt on viimase aasta jooksul on kohtingurakendusi kasutanud 16 protsenti eestimaalastest, 16 protsenti meestest ja 10 protsenti naistest. Populaarseim kohtingurakendus on Tinder, millele järgnevad Facebook Dating ja Bumble. Üheöö või juhusuhetes on olnud üle poolte meestest  ehk 51 protsenti ja 39 protsenti naistest. 19 protsenti kasutab alati kondoomi, 25 protsenti ainult uue partneri korral.

“Kondoom on parim kaitsevahend, mis aitab tõhusalt ennetada nii suguhaigustesse nakatumist kui ka nende edasikandumist. Uuringust selgus, et kui kaks kolmandikku naistest on palunud partneril vahekorra ajal kondoomi kasutada, siis meestest vaid veerand. Omaette üllatav on, et enamik vastanutest ehk 82 protsenti nõustus, et kaitsmata vahekord on oluline suguhaiguste riskitegur, kuid ometi ei kajastu see teadmine käitumises,” nentis Lahesaare.

Ta tõi välja, et naised peavad testimist olulisemaks ja ka sel teemal rääkimist olulisemaks kui mehed. „Meil on ühiskonnas justkui vaikiv kokkulepe, et seksuaaltervis on oluline, aga sellest rääkimine ei ole siiski kerge ning seetõttu lükatakse seda pigem edasi. Tegelikult on just varajane ja avatud vestlus see, mis aitab ennetada nii haiguste levikut kui ka hilisemaid tervisemuresid,“ ütles Lahesaare.

Seksuaaltervisest rääkimise ebamugavust peegeldab ka see, et kuigi 40 protsenti vastanutest on oma partnerilt küsinud suguhaiguste testi tegemise kohta, ei ole tervelt 13 protsenti seda kunagi küsinud ega isegi kaalunud. SYNLABi laborispetsialist tõdes, et testimine ei ole kindlasti umbusalduse märk, vaid vastutustundlik käitumine. Kui sellest ei räägita, jääb vastutus sageli ebaselgeks ja see tema sõnul loob pinnase nakkuste levikuks.

Tema sõnul on üks olulisemaid probleeme see, et inimesed seostavad testimist endiselt kahtluse või süüdistusega partneri suhtes, kuigi meditsiiniliselt tuleks seda käsitleda tavapärase ennetava tervisekontrollina. Regulaarne testimine aitab avastada haigused varases staadiumis, mil ravi on lihtsam ja tüsistuste risk väiksem.

Lahesaare rõhutas, et eriti oluline on testimine uue partneri puhul või pärast kaitsmata vahekorda, sest just sellistes olukordades on nakkuse leviku risk statistiliselt suurim. Tema sõnul peaks testimine olema sama loomulik kui hambaarsti külastus või vereanalüüs.

Lisaks märkis ta, et mida rohkem inimesed seksuaaltervisest räägivad, seda väiksem on ühiskondlik stigma ja seda suurem on valmisolek testida. See omakorda aitab vähendada nakkuste varjatud levikut ning kaitsta nii üksikisikuid kui ka nende partnereid.

“Läbiviidud uuring näitas selgelt, et suguhaiguste teema on Eestis laiem ühiskondlik probleem. Teadlikkusest üksi ei piisa – vaja on järjepidevat haridust, avatumat suhtlust ja harjumuste muutmist. Kui tahame suguhaiguste levikut pidurdada, peame normaliseerima nii testimise, kondoomi kasutamise kui ka seksuaaltervisest rääkimise. See ei ole piinlik teema, vaid osa vastutustundlikust tervisekäitumisest,“ ütles Lahesaare lõpetuseks.