Tööandjad valitsusele: keskenduma peaks majandusele ja julgeolekule

Eesti Tööandjate Keskliit toetab uue koalitsiooni kavatsust keskenduda majanduse arendamisele ja julgeoleku tugevdamisele, rõhutades, et riigi ja ettevõtete koostöö on majanduskasvu ning konkurentsivõime parandamise võti.

Keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt peab positiivseks, et uus koalitsioon seab prioriteediks majanduskeskkonna parendamise ja julgeoleku kindlustamise.

Hanschmidti sõnul on Eesti majanduse peamised väljakutsed madal kindlustunne ja pikaajaline majanduslangus. Investeeringud julgeolekusse ning kaitsevõime tugevdamine loovad tema sõnul nii kohalikele kui ka välisinvestoritele suurema kindluse oma tulevikuplaane tehes. Majanduskasv sõltub ettevõtjate investeeringutest ja uuenduslikest lahendustest – mida enam nad panustavad, seda tugevamaks muutub ka majandus. Ta lisas, et koalitsiooni otsus loobuda kasumi maksustamisest on oluline samm, mis aitab pidurdada hinnatõusu ning tagada stabiilse maksukeskkonna.

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter toonitab, et kriisidest väljumiseks ja konkurentsivõime parandamiseks on vajalik tihe koostöö riigi ja ettevõtjate vahel. Sutteri sõnul esindab keskliit suurt osa Eesti majandusest ning meie liikmeskonnas on tippekspertiis eri majandusvaldkondades.

Julgeoleku tugevdamise jaoks vajalike vahendite leidmiseks tuleb tööandjate hinnangul teha riigi toimimises olulisi ümberkorraldusi. Sutter rõhutas, et paljud avalikud teenused on küll vajalikud, kuid nende efektiivsusele pole piisavalt tähelepanu pööratud. Reformid on vajalikud nii hariduses kui ka tervishoius, et tagada õpitu vastavus tööturu nõudmistele, pikendada tervena elatud aastaid ning muuta teenuste ülalpidamine ühiskonnale jõukohasemaks.

Samuti vajab riigirahandus korrastamist, sealhulgas tuleks kaaluda indekseeritud kulude külmutamist, et riigi finantsolukord paraneks ja maksukeskkond muutuks stabiilsemaks.

Majanduse konkurentsivõime sõltub ka energiast – energiapoliitika peab tagama, et elektri lõpphind oleks regioonis konkurentsivõimeline.

Tööturu osas saab majanduskasvu taastudes taas kriitiliseks oskustega tööjõu nappus. Selle leevendamiseks tuleks ajakohastada välistöötajate värbamise reegleid ning suurendada tööõiguse paindlikkust.

Lisaks vajavad Eesti ettevõtted halduskoormuse ja bürokraatia vähendamist. Eesti regulatsioonid ei tohiks olla rangemad kui EL-i nõuded ega seada meie ettevõtetele konkurentsivõimet pärssivaid piiranguid.

Eesti Tööandjate Keskliit ühendab peamisi majandusharuliite ja suurimaid ettevõtteid, esindades otse ja kaudsete liikmete kaudu üle 2000 ettevõtte, mis annavad tööd ligikaudu 250 000 inimesele. Tegemist on apoliitilise, mitteriikliku organisatsiooniga.