Teise sambaga taasliitumise aeg lüheneb viiele aastale 

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, mis teevad kogumisega jätkamise hõlpsamaks: sambast lahkumise järel saab uuesti liituda viie aasta pärast ja enne pensioniiga raha välja võttes kaob sund võtta välja kõik, mis on kogutud. 

„Kogumispensionile pole alternatiivi, kui tahame vananeva rahvana paremat elatustaset ja pensionäride toimetulekut. Eelnõus sisalduv ja juba lisatud paindlikkus aitavad hoida pensionivara viimaste aastate kõrget tootlikkust ning kaitsta sammast lõhkumise eest,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

„Teise samba pensioni juures on otsustav kogumisaeg: mida pikem see on, seda suurem pensionilisa. See teadmine on jõudnud ka paljude teisest sambast lahkujateni, kes on soovinud uuesti koguma hakata ja avastanud siis, et tuleb 10 aastat oodata. Selle aja teeme nüüd poole lühemaks. Ka viis aastat kogumispausi on pikk aega, seega jätkuvalt tasub lahkumisotsus põhjalikult läbi mõelda ja ka arvutada,“ selgitas asekantsler Evelyn Liivamägi.

Enim inimesi lahkus teisest sambast peale kogumise vabatahtlikuks muutmist ehk 2021. aasta septembris. Nendel ja ka 2022. aastal sambast lahkunud inimestel tekib võimalus uuesti liituda 2027. aastal. Kas sissemakseid saab uuesti tegema hakata juba jaanuarist 2027 või veidi hiljem – maist 2027 – selgub eelnõu menetluse käigus. Taasliitumine jaanuarist 2027 eeldab, et eelnõu võetakse vastu enne jaanipäeva. Kes kohe taasliitumise võimaluse tekkimisel uuesti liituda ei soovi, saab seda alati teha hiljem. Ja nii saavad maksete tegemiseks avaldust hiljem esitama hakata ka kõik need, kellel sambast lahkumisest viis aastat täitub.

Sambaga uuesti liitudes tuleb seal nüüd raha koguda kuni pensionile jäämiseni. Õiguse pensionile jääda annab pensioniea saabumise kõrval ka puuduv töövõime. Pensioniks kogumine on pikaajaline protsess – ainult nii hakkab liitintress tööle ja aitab pensioniraha korralikult kasvatada. Selleks, et vahepeal eemal oldud aeg niiöelda tagasi teha, saab suurendada ka palgalt tehtavad sissemaksed nelja või kuue protsendini.

Neil inimestel, kes on teises sambas sees, on õigus sambast vajadusel lahkuda, alles, kuid pikaajalise kogumise soodustamiseks kaotatakse reegel, et enne pensioniiga raha välja võttes tuleb välja võtta kõik, mis teise sambasse kogutud on. Kui tekib vajadus raha välja võtta, saab igaüks ise otsustada, kas võtta välja kõik või vaid osa. Ülejäänud raha saab jätta teise sambasse edasi kasvama.

Osaline väljamakse peatab uute maksete tegemise järgmiseks viieks aastaks ja uuesti makseid tegema hakates kogutakse raha juba kuni pensionini. Liivamäe sõnul lisab see täiendavat paindlikkust: „Kui kogutud on juba suurem summa ja tekib tõsine vajadus lisaraha järele, saab välja võtta osa rahast. Näiteks võetakse sambast raha välja ka selleks, et toetada lapsi kodu soetamisel. Selleks võiks piisata just osalisest väljamaksest ja vanem ei pea oma pensionikontot tühjaks tegema.“

Selleks, et pensionisüsteem oleks stabiilsem, tuleb maksukorralduse seadusesse erand, et sotsiaalmaksu teise samba 4 protsendi makset vähendava muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt viis aastat. See annab inimestele kindluse, et süsteemi rahastamist ei muudeta lühikese etteteatamisega.

Teist sammast kasutab enam kui 580 000 inimest. See on lihtne ja hea võimalus oma pensioniraha kasvatamiseks. OECD riikide võrdluses olid Eesti pensionifondide tootlused 2024. aastal esimesel kohal.

Eelnõu jõustub kava kohaselt 2027. aasta 1. juulil. Raha on võimalik osaliselt välja võtta alates 2028. aastast, kuna vajalikud IT-arendused võtavad oma aja.