Tarbijahinnaindeks tõusis novembris aastaga 4,9 protsenti

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga 0,2 protsenti ning tõusis mulluse novembriga võrreldes 4,9 protsenti; eelmise aasta novembriga võrreldes olid kaubad 2,9 protsenti ja teenused 7,9 protsenti kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski selgitas, et üldist hinnatõusu veavad peamiselt toidukaubad, millel on tarbijahinnaindeksis kõige suurem osakaal. „Septembris ja oktoobris toidukaupade hinnad langesid, kuid novembris hakkasid taas tõusma,“ lisas Veski.

Toidukaubad kallinesid novembris võrreldes oktoobriga ühe protsendi. Toidu hinnatõusu mõjutasid enim köögivilja 1,9-protsendine, juustu 3,3-protsendine, värske või jahutatud kala 7,7-protsendige ning leivatoodete 2,7-protsendine hinnatõus. Vastupidist mõju avaldasid värskete puuviljade ja marjade 1,4 protsendi suurune ning vorstide ja suitsulihatoodete üheprotsendine hinnalangus.

„Võrreldes selle aasta oktoobriga võis novembris täheldada hinnalangust puhkusereiside, lennupiletite ning hotellimajutuse juures,“ kommenteeris Veski.

Elekter kallines kuuga 1,6 protsenti. Bensiinihind tõusis novembris 8,1 protsenti ning diislikütuse hind 10,8 protsenti. Riiete ja jalatsite hinnad tõusid kuuga ühe protsendi jagu. Kulutused eluasemele kasvasid 0,3 protsenti, sealhulgas üürikulud 0,5 protsenti.

„Võrreldes 2024. aasta novembriga langesid suurtest tooterühmadest riiete ja jalatsite hinnad 5,7 protsenti ning vaba aja hinnad 0,1 protsenti, toidukaubad olid aga 6,5 protsenti kallimad,“ tõi Veski indeksi aastases võrdluses välja.

Toidukaupade 6,5-protsendine hinnatõusu mõjutas võrreldes mulluse novembriga kõige rohkem liha ja lihatoodete 7,1-protsendine hinnatõus, samuti piima, piimatoodete ja munade 8,4-protsendine kallinemine ning puuviljade 6,3 protsendi ja šokolaadi 27,8 protsendi suurune hinnatõus. Aastaga on odavnenud värske köögivili 5,5 protsenti, suhkur 8,2 protsenti, oliiviõli 15 protsenti ning jahu ja tangained 2,6 protsenti.