Ringkonnakohus lõpetas aegumise tõttu Tallinna Sadama kriminaalasja

Tallinna ringkonnakohus tühistas osaliselt Tallinna Sadama endiste juhtide altkäemaksu kriminaalasjas Harju maakohtu otsuse ja lõpetas aegumise tõttu osade süüdistatavate suhtes kriminaalmenetluse ja mõistis Eesti riigilt nende kasuks välja ligi miljon eurot.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus oleks pidanud esmajärjekorras lahendama küsimuse, kas AS Tallinna Sadam juhatuse liikmete ning hooldusosakonna juhataja näol on tegemist ametiisikutega, kes täidavad avalikku ülesannet ning piirduma küsimuse lahendamisega, kas süüdistuses toodud teokirjeldus võib vastata mõnele teisele kuriteokoosseisule.

Süüdistatavad ei täitnud tegude toimepanekul avalikku ülesannet

Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuses toodud järeldusega, et kohtumenetluse keskmes olnud isikud – AS Tallinna Sadama juhatuse liikmed Ain Kaljurand ja Allan Kiil ning hooldusosakonna juhataja Martin Paide – ei täitnud süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemisel avalikku ülesannet ega olnud käsitatavad ametiisikutena korruptsioonivastase seaduse ega karistusseadustiku tähenduses. Süüdistustes kirjeldatud teod – peamiselt altkäemaksu andmine ja võtmine – vastavad karistusseadustiku järgi erasektoris toimepandud altkäemaksukuritegude koosseisule.

Kohus märkis, et AS Tallinna Sadam ega selle tütarettevõtte TS Laevad OÜ juhatuse liikmed ei olnud sildumisteenuse sisseostmisel või parvlaevade hankimisel käsitatavad ametiisikutena, kuna nende tegevus ei toimunud avaliku ülesande täitmise raames. Avaliku ülesande delegeerimine riigi poolt ei tähenda automaatselt, et iga sellega seotud eraõigusliku isiku otsus omandab avalik-õigusliku tähenduse.

Kohus leidis, et sadamateenuste korraldamine Tallinna Sadama poolt toimus ettevõtte enda ärilisel vastutusel ning vahendid ja teenused hangiti omal kulul. Kuna puudus otsene mõju riigi või kolmandate isikute õigustele ning juhatuse otsused olid tehtud nõukogu heakskiidul, ei ole täidetud karistusseadustiku altkäemaksu võtmise paragrahvi tähenduses ametiisiku koosseisu eeldused. Seetõttu ei olnud võimalik neid vastutusele võtta ametiisikutena altkäemaksukuritegude eest avalikus sektoris.

Ringkonnakohus märkis, et pärast süüdistatavate  õigusliku rolli määramist oleks maakohus pidanud selgeks tegema, kas süüdistatavatele etteheidetavad teod, mis on kvalifitseeritud altkäemaksu andmisena ja võtmisena erasektoris, võivad olla aegunud.

Karistuse absoluutne aegumistähtaeg oli möödunud

Ringkonnakohus tuvastas, et nende tegude eest karistamise absoluutne aegumistähtaeg oli enamiku süüdistatavate puhul juba möödunud. Näiteks viimaste episoodide puhul ol isee hiljemalt 2. märtsiks. Aegumistähtaja saabumine kujutab endast absoluutset menetlustakistust, mistõttu lõpetas ringkonnakohus kriminaalmenetluse.

Tulenevalt sellest, et kohtuasja lahendamist oleks pidanud alustama süüdistatavate ametialase staatuse ning aegumise tuvastamisega, tühistas ringkonnakohus mitmed maakohtu varasemad õigeksmõistvad otsused, andes tegudele uue kvalifikatsiooni altkäemaksukuritegudena erasektoris ning lõpetades menetluse aegumise tõttu. Sellised otsused puudutasid näiteks Martin Paide tegevust Keskkonnahoolduse OÜ episoodis ning Toivo Prommi ja Jan Paszkowski tegevust nn reisiparvlaevade hangete kontekstis.

Rahapesusüüdistuste osas jäi jõusse maakohtu otsus, millega mõisteti Ain Kaljurand ja Toivo Promm õigeks, kuna rahapesu kuriteokoosseis ei olnud täidetud. Ringkonnakohus märkis ära, et rahapesuasjade käsitlemisel tuli kohtul tuvastada ka kõik süüdistuses kirjeldatud eelnevad altkäemaksukuriteod, isegi kui need olid otsuse tegemise ajaks juba aegunud.

Ringkonnakohus jättis rahuldamata kannatanute apellatsiooni tsiviilhagi läbivaatamata jätmise kohta. Samuti ei rahuldatud kaitsjate ja kolmandate isikute taotlusi, millega vaidlustati süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise otsused.

Ringkonnakohus rahuldas osaliselt kaitsjate ja kolmandate isikute apellatsioonid menetluskulude katteks, mõistes riigilt välja süüdistatavate kasuks kogusummas üle 930 000 euro.

Ringkonnakohtu otsus on jõustumata, osapooled saavad seda vaidlustada riigikohtus 30 päeva jooksul.

Allikas: BNS