Sutt: meil on vähemalt 100 tuulikut juurde vaja

Energeetika- ja keskkonnaministri Andres Suti sõnul on taastuvenergia osakaal elektritarbimisest kasvanud, kuid kuna riik impordib jätkuvalt rohkem kui ekspordib, tuleb tootmisvõimsusi suurendada ning soodsaima lahendusena näeb ta uute maismaatuuleparkide tulekut ehk ideaalis võiks lisanduda 100–110 tuugenit.

Kui hetkel on Eestis aastane elektritarbimine 8,3 TWh, siis tootmisvõimsus vaid 5,3 TWh, mis tähendab, et ülejäänud kolmandik tarbitavast elektrist imporditakse.

Energiajulgeolekut ja soodsat hinda silmas pidades tuleb aga riigil suurendada tootmisvõimekust, mille tarvis kuulutas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt reedel välja ka kuuenda maismaatuuleparkide vähempakkumise. Vähempakkumine on mahus 1 TWh, suurendamise võimalusega kuni 2 TWh-ni.

“Viimase 25 aasta üks külmemaid talvesid näitas, et soodsat energiat on puudu terves regioonis. Kõige kiirem ja odavam viis Eestis rohkem soodsat energiat toota on rajada maismaatuuleparke,” märkis ta.

Kuna mitmed omavalitsused ei luba oma territooriumil tuuleparkide eriplaneeringuid kehtestada, on kliimaministeerium töötanud välja meetme, millega nende meelt proovida muuta.

Täpsemalt on tegemist nõndanimetatud tuulehoo preemiaga, mille puhul on omavalitsusel võimalik taotleda vähemalt miljoni euro suurust toetust, kui ta lubab oma territooriumile rajada vähemalt kaheksast tuugenist koosneva taastuvenergiapargi. Olenevalt tuulikute arvust võib summa ka suureneda.

Kui hetkel on üle Eesti kokku 214 tuugenit, siis Suti sõnul võiks ideaalis lisanduda veel 100–110 tuulikut.

Lisaks maismaatuuleparkidele tuleb ministri kinnitusel energiajulgeoleku tagamiseks luua juurde ka uusi juhitavaid võimsusi, küll aga mitte põlevkivijaamu. “Juhitavad võimsused ei saa olla põlevkivijaamad, sest need maksavad viis korda rohkem kui sama võimsusega gaasijaamad,” ütles ta.

Peaasjalikult näeb ta uutes juhitavates võimsustes gaasijaamu, millest esimesed peaksid plaanide kohaselt valmima juba 2028. aastal.

Neljapäeval kiitis valitsus heaks ja saatis riigikogusse arutamiseks ka tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) eelnõu, millega luuakse Eestis esmakordselt terviklik õigusraamistik tuumaenergia kasutamiseks.

Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsleri Antti Toomingu sõnul asub eelnõu reguleerima tuumajaama rajamist tervikuna – nii selle ehitamist, käitamist, lammutamist kui ka jäätmete lõppkäitlust. Samal ajal jääb kogu vastutus operaatori kanda.

“Kogu vastutus, sealjuures kulude katmine, ohutuse tagamine ja jäätmete käitlemine, lasub täielikult operaatoril,” selgitas Tooming.

Praeguse kava kohaselt käideldaks jäätmeid jaama territooriumil asuvates hoidlates, milleks luuakse ka eraldi kava. Hilisemaks jaama lammutamiseks ja jäätmete lõplikuks ladustamiseks kogub operaator töötamise ajal riigi hallatavasse fondi eraldi raha.

Plaanide kohaselt võiks tuumajaam valmida aastatel 2035–2040, konkreetne asukoht selgitatakse riikliku eriplaneeringuga. Järelevalvet hakkab tegema tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet.

Norstati uuringu järgi toetab 61 protsenti Eesti elanikest tuumaenergia kasutuselevõttu.

Allikas: BNS