Rootsi vangid võivad tuua Eesti kohtutele ja prokuratuurile suure lisakoormuse

Kohtud ja prokuratuur kardavad, et Rootsis süüdi mõistetud vangide toomine Tartu vanglasse kasvatab nende töökoormust tugevalt. Nende hinnangul ei ole selleks ei piisavalt raha, inimesi ega aega.

Tartu halduskohus toob välja, et juba praegu esitab igal aastal kaebuse vähemalt iga teine vang. Pole põhjust arvata, et Rootsi vangid seda õigust ei kasutaks – pigem vastupidi. Võõras riik, keel ja õigussüsteem tekitavad neil tõenäoliselt rohkem probleeme kui kodumaal.

Halduskohtute statistika näitab, et seni on aastas esitanud neile vähemalt ühe kaebuse iga teine kinnipeetav. “Puudub alus arvata, et välisriigist saabuvad kinnipeetavad kaebeõigust kasutama ei hakka, ning seda eriti olukorras, kus nendele harjumuspärased kinnipidamistingimused ning sotsiaalne keskkond üldisemalt teise riiki karistust kandma saates muutuvad,” seisab Tartu halduskohtu esimehe Sirje Kaljumäe allkirjastatud arvamuses Eesti-Rootsi vanglarendi lepingu eelnõu kohta.

Plaani järgi võib Eestisse tuua kuni 600 Rootsi vangi. Kohtute hinnangul tähendaks see umbes 300 lisakaebust aastas. See omakorda tähendaks vajadust luua uusi kohtunikukohti ning suurendada kohtujuristide, sekretäride ja tõlkide arvu. Samuti kasvaks vajadus ekspertiiside järele, näiteks tervisevaidlustes.

Tartu Halduskohus tõdeb, et vanglarendi mõju ja rahalist koormust ei ole korralikult läbi arvutatud.

Ka prokuratuur ei ole rahul seletuskirjas toodud hinnangutega. Nende sõnul ei ole arvestatud varasemate hoiatustega, et töökoormus kasvab. Kui Rootsi vang paneb Eestis kuriteo toime, tuleb alustada kriminaalmenetlust. See tähendab uurimist, menetluse juhtimist ja mõnel juhul ka asja Rootsile üleandmist.

Lisaks jäävad prokuratuurile alles ka Eesti vangidega seotud tööd, sest osa Eesti vange viiakse lihtsalt teistesse vanglatesse. Seega Rootsi vangid tähendavad prokuratuuri jaoks puhast lisatööd.

Prokuratuur ei usu ka väidet, et 600 Rootsi vangi toovad sama palju tööd kui umbes 550 Eesti vangi. Nad hoiatavad, et Rootsi vangide käitumine ja korduvkuritegevus võib olla teistsugune ning menetlusi võib tulla rohkem, kui paberil arvatakse.

Seetõttu leiab prokuratuur, et vanglarent tähendab rohkem tööd ja vajadust uute ametikohtade järele ning enne lepingu kinnitamist peab olema selge, kust tuleb raha lisakulude katteks.

Vanglateenistuse esindaja Tiina Unuks kinnitab aga, et lepingus on lisatööga arvestatud. Tema sõnul kaetakse kohtute ja prokuratuuri lisakulud Rootsi makstavast lepingutasust. Eelkõige on arvestatud kohtu tööga, mis on seotud Rootsis mõistetud karistuste täitmise loa andmisega Eestis.

Kriminaalmenetluste puhul tunnistab Unuks, et lisakoormus on võimalik, kuid rõhutab, et huvi on sellistel juhtudel Rootsil ning paljud menetlused antakse neile üle.

Tema kokkuvõte on, et lepingu järgi ei tohiks Rootsi vangide vastuvõtt tuua Eesti riigile lisakulu, sest kõik lisatöö kaetakse lepingurahast.

Allikas: BNS