Riik plaanib automaatseid patrullsõidukeid ja üleriigilist valvekaamerate võrku

Politsei- ja piirivalveamet koostöös siseministeeriumiga töötab välja uut tüüpi patrullsõidukit, mis suudab liiklusrikkumisi tuvastada automaatselt ilma käsitsi mõõtmiseta. Lisaks kavandatakse üleriigilist valvekaamerate süsteemi, mis toetaks nii näo- kui ka numbrituvastust. Need tehnoloogilised arengud tekitavad aga andmekaitse ja privaatsuse osas küsimusi.

Tulevikus ei pea politsei enam kiirust käsitsi mõõtma, sest uus patrullsõiduk suudab ise tuvastada nii kiiruseületamisi kui ka muid rikkumisi, näiteks turvavöö mittekasutamist või fooritulede eiramist.

Kogukonna politseitöö teenuse omanik Sirle Loigo selgitas, et kui patrull on töös, fikseerib süsteem automaatselt rikkumisi ning edastab need otse nende infosüsteemi. Lisaks kiiruseületamisele aitab see tuvastada ka teisi liiklusreeglite rikkumisi.

Lisaks politsei arendusele plaanib siseministeerium luua üleriigilise näo- ja numbrituvastusega valvekaamerate võrgu, mis võimaldaks tõhusamalt analüüsida ja ennetada õigusrikkumisi. Esialgsete plaanide kohaselt peaks vajalikud analüüsid valmima aastaks 2027.

Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilitsa sõnas, et tehnoloogia on selles valdkonnas kiiresti arenenud ning pakub senisest täpsemaid ja mitmekülgsemaid võimalusi. Tema sõnul on valvekaamerad kuritegude ennetamisel ja avastamisel oluline tööriist. Andmekaitse ja seadusandlus peavad käima arengutega käsikäes, et tagada tasakaal turvalisuse ja privaatsuse vahel.

Vandeadvokaat Carri Ginter on aga mures, et laiendatud järelevalve võib riivata inimeste õigusi. Ühiskonna üks alustalasid on inimese õigus privaatsusele. Kui andmebaasides hoitakse ka nende isikute pilte, kes pole ühtegi rikkumist toime pannud, siis tekivad tõsised küsimused, kas andmekaitse põhimõtteid järgitakse nõuetekohaselt.

Politsei sõnul jälgitakse tehnoloogiliste lahenduste arendamisel seadusandlust ning uued patrullsõidukid registreerivad üksnes liiklusrikkumisi. Siseministeerium kinnitab, et eesmärk on tõhustada õiguskaitseorganite tööd, mitte luua ulatuslikku jälgimissüsteemi.

Praegu takistavad teatud seaduslikud piirangud plaanide täielikku elluviimist, mistõttu on oodata ka vastavaid õigusmuudatusi.