Riigikohus tunnistas osa rahvusvahelise kaitse seadusest põhiseadusvastaseks

Riigikohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks sätte, mille järgi ei loetud pagulase perekonnaliikmeks temaga aastaid koos elanud samast soost elukaaslast. Otsus puudutab juhtumit, kus rahvusvahelise kaitse saanud inimene soovis Eestisse tuua oma partneri, kuid ametkond jättis taotluse rahuldamata.

Eestilt rahvusvahelise kaitse saanud inimene soovis Eestisse tuua ka oma partneri, kellega ta üle kümne aasta koos oli elanud. Ta esitas politsei- ja piirivalveametile (PPA) perekonnaga taasühinemise taotluse, mille PPA jättis rahuldamata, viidates välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusele. Selle seaduse § 7 lg 2 järgi ei loetud enne Eestisse saabumist pagulasega kooselus elanud elukaaslast tema perekonnaliikmeks, vaatamata sellele, et päritoluriigis oli nende abiellumine või kooselu registreerimine õiguslikult võimatu.

Inimõiguste keskuse juristid Uljana Ponomarjova ja Nora Kurik tõid Tallinna ringkonnakohtus välja, et nende poole pöördunud inimesel ei olnud võimalik oma elukaaslasega abielluda ega kooselu registreerida, sest nende päritoluriigi seadusandlus represseerib LGBT-inimesi.

“Kui lähtuda välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud abielu või kooselu sõlmimise kriteeriumist, ei saaks sellised pered Eestis mitte kunagi perekonna taasühinemise võimalusi kasutada. Selline olukord diskrimineerib LGBT-perekondi, riivates Eesti põhiseadusega kaitstud õigusi,” selgitas Ponomarjova.

Tallinna ringkonnakohus nõustus inimõiguste keskuse juristide argumentidega ning saatis asja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse läbiviimiseks riigikohtusse.

Riigikohus otsustas esmaspäeval, et välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 7 lg 2 on põhiseadusega vastuolus ja kehtetu. See tähendab, et enne pagulase Eestisse saabumist temaga tegelikus kooselus elanud faktilist elukaaslast, kellega abiellumine või kooselu registreerimine oli pagulase päritoluriigis elukaaslaste tahtest sõltumata õiguslikult võimatu, tuleb lugeda tema perekonnaliikmeks.

“Riigikohtu otsus kinnitab veelkord, et Eestis võivad perekonna moodustada ka samast soost paarid ning PPA peaks oma otsustes lähtuma Eesti õigussüsteemist, mitte ebademokraatlike riikide omadest,” rõhutas inimõiguste keskuse juht Egert Rünne.

“Inimõiguste keskuse juristid omavad Eestis ainulaadset ekspertiisi rahvusvahelise kaitse valdkonnas ja on aastate jooksul aidanud tagada sadade inimeste turvalisust. Lisaks väärivad nad eraldi tunnustust selle eest, et nende töö tulemusel on muutunud selgemaks meie õigusruum.” märkis ta.