Riigikohus: hinnatõusu ei tohi peita arve lõppu peenesse kirja

Riigikohus otsustas sel kolmapäeval, et teenusepakkuja ei tohi teavitada tarbijat hinnatõusust pelgalt arve lõppu lisatud peenes kirjas märkusega. Kohus rõhutas, et tarbija ei pea eeldama, et arvel on peidetud lepingutingimuste muudatusi.

Lugu sai alguse siis, kui Alexela kodutarbija märkas 2022. aasta jaanuari–veebruari arvetest, et maagaasi hind on tõusnud. Ettevõte selgitas seepeale, et hinnamuutusest teatati eelmisel arvel. Teade oli aga paigutatud väikese kirjaga arve lõppu ning klient leidis, et sellisel kujul teavitusest ei piisa.

Tarbijal tekkis üle makstud summat 1220 eurot, mille tagasinõudmiseks ta pöördus kohtusse.

Alexela väitis, et lepingutingimused lubasid hinnamuudatusest teatada ka arvel ning tarbijal lasub kohustus arvet lugeda ka siis, kui maksed toimuvad otsekorraldusega.

Esimene kohtuaste jättis hagi rahuldamata, kuid ringkonnakohus tühistas otsuse. Alexela pöördus riigikohtusse, kes jättis kassatsioonkaebuse rahuldamata – ehk otsus jäi tarbija kasuks jõusse.

Kohus: hinnatõusu ei tohi peita arve lõppu

Riigikohus rõhutas, et arve eesmärk on esitada andmed tarbitud teenuse ja maksumuse kohta. Kui ettevõtja soovib lepingut muuta, peab info olema esitatud selgelt ja kujul, mis võimaldab tarbijal muudatusega teadlikult nõustuda või leping lõpetada.

Vandeadvokaat Viljar Kähari sõnul tõmbas kohus siinkohal väga konkreetse piiri: “Kui ettevõtja peidab hinnatõusu arve lõppu peene kirjaga, ei pea tarbija seda detektiivitööga otsima – just sellele tõmbas riigikohus selged piirid.”

Ta lisas: “See lahend kinnitab, et tarbijale peab lepingumuudatustest teatama viisil, millest ta kohe aru saab. Arve on vaid raamatupidamislik dokument, mitte koht, kuhu peidetakse hinnatõusuteated. Erapooletu ja selge teavitamine ei ole formaalsus, vaid tarbijakaitse põhimõte.”

Kähari hinnangul on otsus põhimõtteline ja laiema mõjuga kui üksnes gaasisektor – ettevõtjad ei tohi loota, et tarbija märkab peidetud muudatusi tüüptingimuste või korduvate arvete sees.

“Tarbijale olulised muudatused ei tohi olla peidetud ridade vahele, vaid peavad olema selged, ausad ja arusaadavad,” rõhutas ta.

Kähari ei välista seda, et kui ettevõtjad on kasutanud samasugust teavitamispraktikat nagu Alexela, võib tarbijail tekkida selge ja tugev alus enam makstud summade tagasinõudmiseks.

“Soovitan tarbijatel oma arved üle vaadata ning hinnata, kas teave hinnamuudatuste kohta on olnud selge ja eristatav,” ütles Kähari.

“Kui hinnatõus on jõustunud üksnes peenikese kirjaga arve lõpus, võib tarbijal olla õigus enam makstud summa tagastamisele.” Sel juhul soovitas ta pöörduda ettevõtja poole nõudeavaldusega või kasutada tarbijakaebe menetlust.

Riigikohtu äsjasest lahendist tulenev põhimõte tugevdab Kähari kinnitusel tarbijate positsiooni ja aitab tagada õiglasema praktika olukordades, kus hinnamuutused või muud lepingumuudatused võivad mõjutada tuhandeid leibkondi.

Allikas: BNS