Riigikogu võttis vastu 2026. aasta riigieelarve

Riigikogu kiitis heaks valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse (737 SE). Eelarve kohaselt ulatuvad tuleva aasta riigitulud 18,6 miljardi ja kulud 19,5 miljardi euroni. Investeeringuteks on kavandatud 1,3 miljardit eurot.

Võrreldes eelmise aastaga kasvavad tulud 855 miljoni euro võrra ehk 4,8 protsenti. Kulude kogumaht suureneb 1,3 miljardi euro võrra ehk 7,1 protsenti. Investeeringud kasvavad 45 protsenti ehk 405 miljonit eurot.

Valitsussektori puudujääk on eelnõu järgi 4,5 protsenti SKPst, jäädes Euroopa Liidu kaitsekulude erandi piiridesse. Eelarvepuudujäägi tõttu kasvab riigivõlg 1,7 miljardi euro võrra ja ulatub 25,9 protsendini SKPst.

Suurim kulukasv on seotud kaitsekulutustega, mis tõusevad üle viie protsendi SKPst. Kaitsekuludeks kulub 2026. aastal lisaks 844,5 miljonit eurot.

Kohalike omavalitsuste toetusfondi suunatakse haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest täiendavalt 46,6 miljonit eurot üldhariduskoolide toetuseks. See katab õpetajate, koolijuhtide ja õppealajuhatajate palgad, koolide tegevuskulud, õppekirjanduse, täienduskoolitused ja koolilõunad. Toetuse arvestamise aluseks on EHIS-e andmed 10. novembri seisuga.

Õpetajate keskmine arvestuslik palk kasvab 219 euro võrra ehk 10 protsenti ning ulatub 2026. aastal 2403 euroni ametikoha kohta.

Kolmanda lugemise käigus suunati siseturvalisuse töötajate palgatõusudeks eraldatud 28,8 miljonit eurot siseministeeriumi allasutuste eelarvetesse. See tähendab politsei- ja piirivalveametis, päästeametis, häirekeskuses ja sisekaitseakadeemias 10-protsendilist põhipalga fondi kasvu. Lisaraha kasutatakse eelkõige ametikohtadel, kus palk jääb turutasemest maha või kus tööjõu voolavus on suur.

Kultuuriministeeriumi arendusraha suureneb 1,65 miljoni euro võrra. Sellest 1,5 miljonit eurot on ühekordne toetus kultuuriorganisatsioonide arendusprojektidele ning 151 605 eurot suunatakse kultuuritöötajate palgafondi.

Maanteetaristusse investeeritakse kokku 283 miljonit eurot, sh teehoidu 41 miljonit eurot.

Mootorsõidukimaksu soodustused laste arvu alusel ja 8–9-kohaliste M-kategooria sõidukite maksustamine N-kategooria põhimõtetel vähendavad maksulaekumist 19 miljoni euro võrra. Eelarveneutraalsuse saavutamiseks suunatakse 48 miljonit eurot mootorsõidukimaksust riigimaanteede koondprojekti.

Toimetulekutoetuse piir tõuseb 220 euroni ning alaealise lapse toimetulekupiir 264 euroni. Selleks eraldatakse eelarvest täiendavalt 4 miljonit eurot.

Tulumaksumuudatuste tõttu vähenevad riigi maksutulud 780 miljoni euro võrra. Maksukoormus langeb 36,6 protsendilt 35,2 protsendile.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 51 ja vastu 37 riigikogu liiget.