Nädala üllataja: maksu- ja hinnatõusudega kasvab Riigikogu liikme palk

Majandus töötab lihtsatel alustel – tihti lihtsamatel kui tahame endale tunnistada. Kui tõusevad hinnad, peavad inimesed äraelamiseks (loe ellujäämiseks) ka rohkem teenima.. või mujale kolima. Tööandjad peavad rohkem maksma või töötajad koondama, kuid kes on need, kes võidavad töökohtade kadudest, palkade vägisi tõstmisest ning seeläbi isegi maksutõusudest? Vaid need vähesed, kes on priviligeeritud saama keskmist palka koefitsiendiga.

Riigikogu liikme palk kasvab võrreldes tavainimese palgaga 3,8 kordse koefitsiendiga. Baaskulud on aga kõigil samad. Baaskulu, nagu vesi, toit ja elekter, on teatud ulatuses üsnagi kohustuslikud kulud, millest keegi ei pääse. Kui tavakodanikule makstav näiteks keskmine palk kulub ära 100% ulatuses, siis samade kuludega saab tegelikult ära elada ka riigikogu liige. Aga riigikogu liikme säästude osa kasvab seal kõrval nagu pärmi peal – koefitsiendiga.

Kui maksutõusude ja suurema palgavajaduse tulemusel töökohad kaovad, jäävad tugevamad palgamaksjad alles. Jällegi on see kasulik koefitsiendiga palga saajale. Kui töötute või Eestist lahkuvate inimeste andmeid arvestataks Riigikogu palga maksmisel, siis võiks Riigikogu liikmete motivatsioon ka erineda. Hetkel on aga nii, et olgu töötuid palju tahes, kui viimased tuhat ettevõtet maksavad kõva palka ja kõvasti makse, on riigikogu palk tasemel ja elukvaliteet hea.

Riigikogu liikme elujärg ei sõltu otseselt sellest, kui palju inimesi Eestis töö kaotab – vaid sellest, et need, kes veel palka maksavad, maksaksid head palka ja makse.

Maksutõus on hinnatõusu garantii!  Kui makse tõsta, on kindel et tõusevad hinnad. Tõusvate hindade tulem on surve palkadele. Tõusnud palgad on samaväärse elatustaseme puhul riigikogulase palgale korralik lisa.

Arvutuskäigu aluseks on 90% keskmisest palgast baaskulud ning ülejäänud säästudeks enne makse 2022. a 1. kvartal v.s. 2025.a. 1. kvartal.