Kontroll: PPA kasutas numbrituvastuse salvestisi eesmärgipäraselt

Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) läbi viidud teenistuslik kontroll automaatsete numbrituvastuskaamerate kasutamise kohta kinnitas, et andmeid on kasutatud sihipäraselt, tagatud on järelkontrolli võimalus ning andmed on kustutatud õigeaegselt.

Kitsaskohtadena tõi kontroll välja päringute põhjenduste selguse; kaamerate paigaldamisel nõutavad ohuhinnangud ning kaamerate tähistamise.

PPA peadirektor Egert Belitšev rõhutas, et inimeste usaldus andmete kasutamise vastu on keskse tähtsusega:
„Tegime teenistusliku kontrolli, et saada kindlus, et oleme kaameratega kogutud andmeid kasutanud sihipäraselt ning säilitanud ja kustutanud neid nõuete järgi,“ ütles ta.

Tema sõnul on oluline, et kriminaalpolitseil oleks taas võimalik kasutada numbrituvastust raskete kuritegude lahendamisel. Selle nimel töö käib. „Tõime teenistuslikus kontrollis välja ka selle, millistest õigusaktidest politsei numbrituvastust kasutades lähtunud on. Tegime siseministeeriumile ettepanekud, mis osas numbrituvastust täpsemalt reguleerida, et andmete kogumise ja kasutamise eesmärk oleks üheselt mõistetav,“ lisas ta.

Belitševi sõnul on numbrituvastus oluline tööriist raskete juhtumite lahendamisel – alates narkokuritegudest ja vargustest kuni rahakullerite tabamise ja enesetapukavatsuste ennetamiseni. “Viimasel kahel nädalal on juba ka mitmeid juhtumeid, kus numbrituvastust kasutades oleksime jõudnud kiiremini lahenduseni või inimest aidata või on info kontrollimine osutunud hoopis võimatuks,“ sõnas ta.

Kontrolli käigus vaadati terviklikult üle süsteemi õiguslik alus, andmetöötlus ja järelevalvemeetmed. Selgus, et kõik päringud on logitud, logid on olemas ja annavad selge ülevaate toimunust. Andmetele pääsevad ligi vaid need ametnikud, kellel on tööalane vajadus. Andmeid hoitakse lühiajaliselt ning kustutamise mehhanismid toimivad.

PPA järgib automaatse numbrituvastuse kasutamisel politsei ja piirivalve seadust, korrakaitseseadust ning siseministri kehtestatud POLIS põhimäärust.

Alates 2021. aastast kehtib PPA-s sisemine kord kaamerate paigaldamiseks, mis näeb ette ohuhinnangute koostamise enne kaamera ülesseadmist. Kontroll tuvastas, et neid protsesse pole alati järjepidevalt järgitud. PPA lubas protsessi uuendada ja kehtestada süsteemse korra hinnangute säilitamiseks ja ülevaatamiseks.

Lisaks leiti, et kolmandikul avalikus ruumis paiknevatest kaameratest puudus videovalve tähistus. PPA on alustanud kaamerate tähistamist ning teeb ettepaneku täpsustada seadust, et videovalve reeglid oleksid ühtmoodi arusaadavad.

Edaspidi kavatseb PPA täiustada päringute põhjenduste dokumenteerimist ja kehtestada regulaarsed pistelised järelkontrollid juhuvalimi alusel. Seni on kontrolle tehtud riskipõhiselt.

Kuna numbrituvastuse kasutamise põhimõtted on seni sätestatud määruse tasandil, valmistab PPA koostöös siseministeeriumiga ette ettepanekud, et viia need seaduse tasandile ning tagada õigusselgus.

PPA peadirektor algatas teenistusliku kontrolli numbrituvastuse kohta tänavu 24. aprillil.