Politsei tabas SIM-boksi paigaldamises kahtlustatavad lätlased

Politsei pidas möödunud nädala lõpus kinni kaks Läti kodanikku, keda kahtlustatakse kelmuses. Esialgsetel andmetel paigaldasid nad Eestisse petukõnede tegemiseks SIM-boksi seadme. Prokuratuuri taotlusel võttis Harju maakohus reedel ühe kahtlustatava, 40-aastase mehe, kaheks kuuks vahi alla.

Politsei sai vihje tegutseva SIM-boksi kohta telekommunikatsiooniettevõttelt, kes märkas kahtlast tegevust ja teavitas sellest korrakaitsjaid. Vähem kui kaks päeva pärast info laekumist ja kontrollimist pidas politsei kuriteos kahtlustatavana kinni 40-aastase mehe ja 19-aastase naise.

Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhi Elari Haugase sõnul on tegemist tänavu juba kolmanda Tallinnast leitud SIM-boksiga, mille puhul on kelmuses kahtlustatavaks Läti kodanik.

“Kuritegude toimepanijatel ei ole mõtet loota piiri taha peitumisele. Pole vahet, millisest riigist keegi tuleb – kui Eestisse tullakse kuritegusid tegema, leiame kahtlustatavad kiiresti üles ning võtame nad vastutusele,” ütles Haugas.

Tema sõnul viitavad kogutud tõendid, et lätlaste ülesanne oli ühendada mitmekümnest kõnekaardist koosnev SIM-boks Eestis vooluvõrku, tagada sellele internetiühendus ja hoida seadet töökorras. “See oli vajalik, et välismaal asuvad telefonikelmid saaksid teha petukõnesid Eesti mobiilivõrgu kaudu,” selgitas Haugas.

Esialgsetel andmetel seisnes petuskeem selles, et telefonikelmid helistasid kannatanutele panga, politsei või mobiilioperaatorite nimel ning veensid neid erinevatel ettekäänetel oma Smart-ID või Mobiil-ID PIN-koode kinnitama. Nii said kelmid ligipääsu kannatanute pangakontodele, tegid sealt ülekandeid, vormistasid inimeste nimele laenulepinguid ning võtsid pangaautomaadist välja sularaha.

Haugas rõhutas, et mitte ükski riigiasutus ega teenusepakkuja ei palu inimesele ise helistades PIN-koode sisestada. Samuti tasub ettevaatlikult suhtuda tööpakkumistesse, kus lubatakse lihtsa vaevaga teenida suurt raha.

Kelmuste prokurör Evelin Ets märkis, et kuigi mees on varem karistamata, viitab seni kogutud teave sellele, et ta võis elatuda kuritegelikust tulust: “Kahtlustuse järgi on tegemist inimesega, kellel oli kelmuste ahelas kindel roll ja ka valmidus hõlptulu teenimise eesmärgil suuri riske võtta. Esialgsetel andmetel tuli mees kuriteo toimepanemiseks vajalike vahenditega Lätist Eestisse ja vahetas siin sageli viibimispaiku, et mitte vahele jääda. Uurime ka üht varasemat kelmust, kus mees praegu kahtlustatav on.”

Prokuröri sõnul on tõenäoline, et mees saabuski Eestisse kuritegude toimepanemiseks. “Menetluses ei ole tuvastatud, et kahtlustatavat Eestiga midagi seoks, näiteks töökoht või lähedased. Sel põhjusel pidas prokuratuur põhjendatuks taotleda mehe vahistamist. Meie hinnangul on senist tõendipagasit arvestades oht, et kahtlustatav võib jätkuvalt kuritegusid toime panna ning hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma,” märkis ta.

40-aastast meest ja 19-aastast naist kahtlustatakse arvutikelmuse katses, mis pandi toime grupis. Harju maakohus nõustus prokuratuuri taotlusega ja vahistas mehe kaheks kuuks. Naise suhtes jätkub kriminaalmenetlus, kuid vahi alla teda ei võetud.