Vaidlusi põhjustanud Põhja-Tallinna üldplaneering võeti siiski vastu

Tallinna linnavolikogu kiitis napi häälteenamusega heaks Põhja-Tallinna üldplaneeringu, mille oli varasemalt vastu võtnud linnapea Jevgeni Ossinovski juhitud linnavalitsus. Mitmed munitsipaalpoliitikud hoiatasid, et planeering sisaldab vastuolusid, mis võivad tulevikus anda ettevõtjatele aluse nõuda linnalt kümnete miljonite eurode ulatuses kahjutasu.

Eelnõu poolt hääletas 38 saadikut, vastu oli 36.

Keskerakonna linnavolikogu liige Manuela Pihlap tõi välja, et üldplaneeringu järgi lisandub piirkonda ligi 40 000 uut elanikku, kuid elukeskkonna, vaba aja veetmise ja teedevõrgu lahendused on jäänud tahaplaanile.

„Üldplaneeringus on arvestatud arendajate huvidega, kuid praegused põhjatallinlased küsivad, kuidas 40 000 elanikku peaks tegema nende elu paremaks. Kuhu see Pärnu jagu inimesi ära peaks mahtuma ilma kaost põhjustamata?” sõnas Manuela Pihlap.

Tema sõnul kaob sellise elanike kasvu juures ära see Põhja-Tallinn, mida inimesed seni on väärtustanud.

Pihlapi hinnangul pole üldplaneeringusse jõudnud ettepanekud, mida aastaid tagasi linnaosavalitsuses ja -kogus tehti. „Kui veel aastaid tagasi sai kokkulepitud arenduse mahud ja vabaaja veetmise võimalused, siis praeguses kavas on mahud suuremad ja planeeritud spordiväljakud kadunud,” lisas ta.

„On selge, et kui 40 000 inimest tulevad elama, siis ei tule nad ainult ööbima. Neil läheb vaja lasteaedu, koole, spordiväljakuid ja huvikeskusi. Linnavalitsus pole seisnud oma õiguste eest ning on andnud arendajatele võimalikult vabad käed ikka uute ja uute elamispindade rajamiseks,” rõhutas Pihlap.

Näiteks kaubajaama alale kavandatakse valdavalt elamuid. „Samas mahuks sinna täismõõtmetes staadion või muu spordiväljak, kuid neid lahendusi planeeringus ei ole,” ütles ta.

Linnavalitsus on põhjendanud planeeringut sellega, et uued elanikud hakkavad massiliselt kasutama ühistransporti, jalgratast ja jalgsi käimist. „Paraku ei ole nii revolutsioonilised muutused igapäevakäitumises eluliselt usutavad, mis tähendab, et elanike arvu kasv saab olla märksa aeglasem ja rohkem maandatud riskidega, kui seda üldplaneering ette näeb või selle autorid seni on suutnud lahti rääkida. Jättes aga toetava taristu rajamise tahaplaanile ja andes arendajatele üksnes vabad käed tulusaks korterite ehituseks tekib juurde väga palju liiklust naaberlinnaosade suunas, mis kõik ummistab tänavaid,“ ütles Pihlap.

Samuti kritiseeris ta kavandatud trammiühendust, mis lõikaks läbi Stroomi rannapargi. „Tuhanded põhjatallinlased on selgelt öelnud, et tramm ei tohi lõhkuda rannaparki, ometi pannakse see sinna sõitma. See aga ei ole austus linnaelanike arvamuse vastu,” märkis ta.

Tema sõnul põhjendab linnavalitsus Pelguranna trammi rajamist just elanike arvu kasvuga, mille taga on aga sama üldplaneering. „Sisuliselt läheneks Põhja-Tallinna elanike arv Lasnamäele, kusjuures ruumi on palju vähem. Aus oleks küsida valimistelt mandaati, et Põhja-Tallinnas Gaza sektori asustustiheduse poole liikuma hakata,” ütles Pihlap.

Allikas: BNS