Kes hakkab ilu hindama? Uus planeerimisseadus toob mängu subjektiivsuse

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovib muuta planeerimis- ja ehitusseadustikku, et kiirendada menetlusi ja parandada elukeskkonna kvaliteeti. Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb planeerimisel edaspidi arvestada asukoha eripära ja kontekstiga, järgides kvaliteetse ruumi põhimõtteid nagu funktsionaalsus, kohatunnetus ja ilu. Samuti tuleb arvestada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohandumise vajadusega. Ministeerium tunnistab, et muudatuste rakendamine võib mõnevõrra suurendada kulusid.

Seletuskirjas märgitakse, et muudatustega püütakse lahendada seniseid kitsaskohti ning muuta planeerimine tõhusamaks. Eelnõus seisab, et planeeringuga tuleb luua eeldused kestliku, funktsionaalse, mitmekesise, kasutusmugava, kvaliteetse ja turvalise elukeskkonna ning kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, hoides olemasolevaid väärtusi.

Muudatuses lähtutakse Davosi kaheksast aluspõhimõttest

Need on juhtimine ja valitsetus, funktsionaalsus, keskkond, majandus, mitmekesisus, kontekst, kohatunnetus ja ilu. Seni pole ükski õigusakt nende järgimist nõudnud.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul ei tähenda see, et ministeerium hakkaks planeeringutes ilu eraldi rõhutama ja ta kinnitab, et planeerimisseadusessse ei tule punkti, et iluga peaks arvestama ja lisas, et ilu on subjektiivne.

Kliimaministeeriumi ettepanekul lisati seaduseelnõusse kohustus arvestada planeerimisel kliimamuutustega. Selleks tuleb seletuskirja järgi planeeringuga näha ette meetmed, millega kohandatakse elukeskkonda kliimamuutustele, näiteks kuumasaarte vältimiseks, tugevate sajuhoogudega toimetulekuks ja nii edasi.

Majandusministeerium hindab muudatuse mõju positiivseks, kuna see võimaldab paremini kavandada ruumilahendusi ja suurendab riigi kliimakindlust. Lisaks märgitakse, et planeeringu koostamist korraldavad riigiasutused ja KOV-id saavad planeerimise põhimõtetele tuginedes ruumi kohandada senisest jõulisemalt kliimamuutusest tingitud mõjudega arvestavalt, samuti luua senisest kvaliteetsemat elukeskkonda.

Omavalitsused ja erialaliidud on muudatuste suhtes kriitilised.

Narva linn väljendas muret, et kliimamuutustega arvestamise üldsõnalisus võib põhjustada vaidlusi. Tartu linn leidis, et kvaliteetse ruumi põhimõtted on liiga subjektiivsed ja raskesti rakendatavad. Saaremaa vald tõi välja, et keerukad nõuded raskendavad maaomanike iseseisvat planeeringutaotluste esitamist. Ehitusettevõtjate liit ja tööandjate keskliit leiavad, et uus põhimõte dubleerib olemasolevat seadust ja võib menetlusi hoopis aeglustada.

Majandusministeerium ei nõustu kriitikaga ja kinnitab, et muudatused ei suurenda bürokraatiat, vaid selgitavad juba olemasolevaid nõudeid.