Pankade kodulaenuportfellid kasvavad kiiresti

Eesti Panga ökonomist Mari Tamm kirjutab oma blogis, et kuigi kinnisvaraturg on viimastel aastatel rahunenud, kasvab pankade kodulaenuportfell siiski kiiresti. Siiski ei tasu oodata, et tehingute arv või hinnad taastuksid peagi 2021.–2022. aasta tasemele.

Tamme sõnul on kodulaenude kasvu toetanud mitu tegurit, nagu stabiilne tööturg majanduse raskematel aegadel, langenud intressimäärad ja pankadevaheline konkurents ja lisaks ka pankade pakkumised, mis muudavad laenu ühest pangast teise viimise soodamaks. Näiteks kandsid mõned pangad ise ületoomise kulud.

Tamm selgitab, et kinnisvaraturg oli 2021. ja 2022. aastal väga aktiivne, kuid seejärel langes tehingute arv märgatavalt. Seda põhjustasid peamiselt majanduslangusest tingitud ebakindlus ja kõrgemad intressimäärad.

2024. aasta teisel poolel oli küll korterite tehingute arv pisut suurem kui aasta varem, kuid kokkuvõttes jäi see siiski väiksemaks kui 2023. aastal.

Kuna kinnisvaratehinguid on vähem, otsivad pangad aktiivselt uusi laenukliente. Nad pakuvad näiteks soodustusi laenude üleviimisel ja hüpoteekide ümbervormistamisel. Tänu sellele on langenud eluasemelaenude intressimarginaalid. Uute eluasemelaenude keskmine marginaal oli 2024. aasta lõpus 1,5%.

Mitmed pangad pakkusid 2023. aastal energiatõhusate kodude jaoks laene, millele pakuti kindlaksmääratud ajaks nullmarginaali. See aitas neil nii kliente juurde saada kui ka muuta oma laenuportfell “rohelisemaks”.

Kuigi intressimäärad langevad, ei ole kinnisvarahinnad oluliselt langenud. See tähendab, et kodu ostmine pole paljudele endiselt taskukohane.

Eesti Pank ja Finantsinspektsioon avaldasid 2024. aasta veebruaris analüüsi, kus tegid ettepanekuid, kuidas muuta laenude üleviimine pangast panka lihtsamaks ja soodsamaks. See aitaks konkurentsi suurendada ja vähendada laenamise kulusid.