Kohus vähendas märkimisväärselt Olerexile määratud trahvi

Tartu maakohus vähendas kolmapäeval märkimisväärselt keskkonnaametilt väärteomenetluses kütusemüüjale Olerex biokütuste kohustuse rikkumise eest määratud trahvi summat, kuna rikkumine polnud tahtlik, sellega ei kahjustatud keskkonda ja ettevõte ei saanud majanduslikku kasu.

Algselt määras keskkonnaamet Olerexile 2023. aasta biokütuste kohustuse rikkumise eest väärteotrahvi summas 6 miljonit eurot, mida Tartu maakohus vähendas oma otsusega 6,6 korda 900 000 euroni.

Olerexi esindaja vandeadvokaat Oliver Nääsi sõnul nõustus maakohus, et Olerex tegi oma parima teadmise kohaselt vajalikud tegevused biokütuse kohustuse täitmiseks.

“Kohus leidis, et Olerexi rikkumine ei olnud tahtlik, veel vähem pahatahtlik. Rikkumisega keskkonda ei kahjustatud ja tarbimisse lasti ikkagi lõpuks suur kogus biokütust, mis oleks ilma piiranguteta tegelikult täitnud biokohustuse. Kuna ettevõte ka varalist kasu ei saanud, ei olnud kohtu hinnangul tegemist tahtliku teoga vaid eksimusega. Seetõttu vähendas kohus karistust ja määras uue trahvisumma, mis jääb oluliselt alla seaduse keskmise määra ehk 900 000 eurot,” selgitas advokaat.

Vaidluse põhjustas UCO põhine biokütus

Kohtuotsusest selgus, et Olerex kasutas 2023. aastal biokohustuse täitmiseks kasutatud toiduõlist (UCO) toodetud biokütust, kuid ekslikult kasutati seda rohkem, kui seaduses toodud piirmäär ette nägi. UCO-põhist biokütust ei tohi aineliselt kasutada rohkem kui 1,7 protsenti ning arvestuslikult 3,4 protsenti.

Kohus tõdes, et Olerex alustas biokohustuse täitmise ettevalmistamist juba aasta alguses ning kaalus mitmeid alternatiive. Lõpuks oli ettevõttel valida kahe tehingu vahel – osta UCO-l baseeruvat biokütust või POME-l (palmiõli tootmise jääkproduktil) baseeruvat biokütust. POME-ga oleks saanud kohustuse täita ning see oleks olnud Olerexile isegi soodsam, kuid UCO-ga seotud piirang jäi tähelepanuta ja tehti UCO tehing.

Kohtuotsus kinnitas, et Olerex ei saanud rikkumisega mingit majanduslikku kasu, vaid pigem vastupidi – alternatiivse tehingu puhul oleks ettevõte isegi kulusid kokku hoidnud. Samuti tõi kohus välja, et kuna tarbimisse lasti ikkagi suur kogus biokütust, ei kahjustatud rikkumisega keskkonda.

Oliver Nääsi sõnul näitab antud kohtuasi taas, et biokütuste valdkonna seadusandlus vajab oluliselt selgemaid juhiseid ning regulatsioone

“Maakohtu tänane otsus kinnitab, et kütuseturgu ja erinevaid rohepöördega kaasnevaid kohustusi puudutav regulatsioon on mahukas, väga detailne ja kohati ka vastuoluline. Sellistes regulatsioonide rägastikus on keeruline orienteeruda nii ettevõtjatel kui ka järelevalvet teostavatel ametitel,” lausus Nääs.

“Olerex suhtub biokütuse kohustuse täitmisesse tõsiselt ja teeb selleks igal aastal märkimisväärseid pingutusi, mida ka kohus oma otsuses tunnustas. Meie eesmärk on alati olnud tegutseda seaduskuulekalt ja läbipaistvalt, kuid paraku on valdkonna regulatsioon nii keeruline, et eksimise võimalus on suur isegi siis, kui ettevõte teeb endast kõik oleneva,” lisas Olerexi juhatuse liige Andres Linnas.

Oliver Nääs lisas, et ettevõte otsustab pärast kohtuotsusega põhjalikumat tutvumist, kas nõustub sellega või kaebab edasi.

Allikas: BNS