Nõukoda: taristuehitus vajab rohkem paindlikkust ja vähem paberimajandust

Valitsuse majanduskasvu ja efektiivsuse nõukoda arutas teisipäeval, kuidas vähendada liigset bürokraatiat teede, sildade ja muu taristu ehitamisel. Nõukoda tegi valitsusele ettepaneku lihtsustada keskkonnalubade menetlemist, vähendada kohustuslike uuringute mahtu ja tugevdada koostööd riigi ja ehitajate vahel.

Lisaks soovitati kiirendada muudatusi, mis puudutavad andmete esitamise ja kasutamise süsteemi.

Ehitajad: liiga palju uuringuid ja paberitööd

Taristuehituse Liit (ESTEL) tõdes, et valdkond vajab pikaajalist plaani ja mõistlikumaid nõudeid. Liidu esindaja Veiko Veskimäe ütles, et liiga mahukas asjaajamine ja uuringute rohkus takistavad suuri taristuprojekte.
„Investeeringud taristusse on majanduse elavdamisel võtmetähtsusega. Tuleb tagada pikem planeerimine ja tõhus koostöö, samuti vähendada ülemääraseid uuringuid ja lihtsustada keskkonnalubade väljastamist,“ märkis ta.

Tema sõnul tuleks loobuda näiteks sellistest Terviseameti poolt nõutud uuringutest, mis pole ehitusega seotud ega anna sisulist lisaväärtust.

Nõukoda arutas ka taristuehituse digitaliseerimist, sealhulgas plaani kasutada digitaalseid kaksikuid ja keskseid andmebaase, mis võimaldaksid projektide planeerimist ja järelevalvet efektiivsemalt korraldada.

Eesmärgiks on lihtsam aruandlus

Kohtumisel käsitleti ka Tööandjate Keskliidu ettepanekut vähendada ettevõtete aruandluskoormust. Liidu esindaja Ivo Suursoo sõnul on nii Eestis kui Euroopas valmisolek olemas, kuid muudatused liiguvad aeglaselt.
Tema hinnangul vajab riik ühiseid andmekogusid ehk “andmehuube”, mis koondaksid eri ametite kogutavad andmed ühte kohta.
„Praegu koguvad mitmed asutused samu andmeid eraldi, mis kulutab aega ja raha. Näiteks võiks maksu- ja tolliamet koondada kõik töösuhteid puudutavad andmed, selle asemel, et seda teevad neli erinevat asutust,“ selgitas ta.

Nõukoda soovitab andmehuubide süsteemi ja vastutajad paika panna juba selle aasta lõpuks.

Riigisekretär Keit Kasemets ütles, et andmete automatiseerimise tegevuskava sai nõukoja heakskiidu juba septembris ning esimesed andmebaaside ühendamised tehakse uue aasta keskpaigaks.
„Ministeeriumid ja ametid on juba tegutsemas – nüüd tuleb hoida tempot ja selget suunda,“ sõnas ta.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo lisas, et lähiajal jõuavad Riigikokku mitmed seadusemuudatused, mis lihtsustavad planeeringuid, muudavad töölepinguseadust paindlikumaks ning vähendavad tööohutuse ja järelevalve bürokraatiat.

Kolmandik ettepanekuid on juba ellu viidud

Riigisekretär Kasemets märkis, et seni on nõukojale esitatud üle 700 ettepaneku, mis aitaksid kiirendada majanduskasvu ja vähendada bürokraatiat. Valitsus on neist toetanud 249 ettepanekut, millest 17 on juba ellu viidud ning 13 on Riigikogu menetluses.

Nõukoja järgmine kohtumine toimub 12. detsembril.