Nädala terviselugu: kuidas ületöötamine ohustab meie tervist

Uued rahvusvahelised uuringud toovad päevavalgele murettekitava reaalsuse – ületöötamine pole ainult kurnav, vaid võib osutuda lausa eluohtlikuks. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) ühisuuringu andmetel sureb igal aastal üle 745 000 inimese südamehaigustesse ja insulti, mis on otseselt seotud pikaajalise töötamisega. Tegu on esimese globaalse ülevaatega, mis mõõdab ületöötamise põhjustatud tervisekahjusid nii ulatuslikult. ​

Mis on ületöötamine?

Ületöötamine ei ole vaid kiires ärikeskkonnas töötavate inimeste mure. See võib tabada kõiki – sõltumata ametist või töövaldkonnast. Ületöötamise all mõeldakse seisundit, kus inimene tunneb, et tema töökoormus on pidevalt liiast – mitte lihtsalt paaril päeval, vaid pikema aja vältel. Töötatakse regulaarselt üle oma võimete ja kauem kui tavapärane tööaeg ette näeb.​

Paljud töötajad tunnevad, et nad ei saa lubada endale pausi, sest tööülesandeid on lihtsalt liiga palju. Ja kui nad lõpuks koju jõuavad või arvuti kinni panevad, järgneb tööstress neile ka eraellu.​

Ületöötamine võib kujuneda märkamatult. Tihti on selle taga ebamäärased tööülesanded ja -rollid, töökoormuse ebaühtlane jagunemine tiimis, vajadus olla kogu aeg “on-call” (valmis tööle minema) ka väljaspool tööaega, tööandja või ühiskonna surve, et “tublid inimesed töötavad palju,” töötaja enda sisemine surve olla edukas.​

Märgid, et töötad liiga palju

Ületöötamine annab end lõpuks tunda nii vaimselt kui füüsiliselt. Levinumad sümptomid on unehäired (sh unetus), pidev väsimus ja energiapuudus, nõrgenenud immuunsüsteem, keskendumisraskused, meeleolukõikumised ja negatiivne enesehinnang, sotsiaalse elu ja tööelu tasakaalu kadumine.​

Ületöötamine ei mõjuta ainult töötajat ennast, vaid ka tema pereliikmeid.​

Uuring Austraalia perede seas näitas, et meestel, kes töötavad üle 50 tunni nädalas, suureneb oluliselt ka nende partnerite stressitase. Vastupidine mõju – naiste pikk tööaeg meeste stressitasemele – uuringus välja ei tulnud. ​

Lisaks selgus, et naised veedavad tunduvalt rohkem aega kodutööde ja laste eest hoolitsemisega, mistõttu nende puhkeaeg on sageli põimunud ülesannetega – näiteks on nad korraga koos lastega ja püüavad samal ajal puhata. Mehed seevastu tajuvad sarnast olukorda puhkusena, kuna saavad osa ülesannetest naistega jagada, naine aga tunneb ennast rohkem vastutavana.

Kuidas olukorda parandada?

Spetsialistide hinnangul on lahendused olemas. Näiteks suuremas plaanis peaksid ​tööandjad edendama paindlikke töövorme ja jagatud töökohti, valitsused võiksid karmistada tööaja piirmäärade järgimist, sotsiaaltoetuste tugevdamine aitaks vähendada olukordi, kus inimesed peavad töötama mitme töökoha vahel lihtsalt toimetulekuks.

Näiteks on Jaapani töökultuuris lubatud ka lõunauinakud ehk inemuri, millele vaadatakse positiivselt, sest see tähendab, et inimene on nii kõvasti tööd teinud, et väsis ära.

Kuigi töökoormuse vähendamine ei ole alati ainult inimese enda kätes, on meestel mitmeid viise, kuidas oma vaimset ja füüsilist heaolu teadlikumalt hoida. Esmalt tasub tähele panna, kas ületöötamise taga on objektiivne töökoormus või sisemine vajadus tõestada oma väärtust läbi tulemuste. Töönarkomaania on tihti seotud ühiskonna ootustega – mehed ei taha olla „nõrgad“ või „laisad“, mistõttu ignoreeritakse isegi kehasignaale. Mida siis ise saaks ära teha? Siin on mõned näited:

• Sea tööajale piirid. Püüa hoida selged töö- ja puhkeaja raamid, isegi kui töötad kodust.

• Õpi “ei” ütlema. Iga lisaprojekt või ületund ei ole automaatselt edasiviiv. Küsi endalt: kas see toob mulle rohkem väärtust ellu?

• Võta aega liikumiseks ja hobideks. Isegi 20 minutit liikumist päevas aitab vähendada stressihormoonide taset, lisaks tunned, et teed midagi ka iseenda ja hinge jaoks.

• Jaga koormat. Kohustused ja emotsionaalne vastutus ei ole kooselus ainult ühe inimese kanda. Koos vastutust kandes võib see aidata ka paarisuhet parandada.

• Räägi probleemist. Vaimse koormuse jagamine usaldusväärse sõbra, partneri või terapeudiga ei ole nõrkuse märk, vaid oskus end juhtida, lisaks võib teine inimene aidata olukorrale teise vaatenurga alt läheneda.

Pika töökoormusega kaasnevaid riske saab maandada ainult siis, kui tunnistada probleemi olemasolu ja otsustada, et enese hoidmine on tähtsam kui pidev saavutamine. Mida varem inimene tunnistab, et on üle töötanud, seda kiiremini saab midagi muuta. ​