1. juuli toob ettevõtetele kaasa hulga muudatusi

Alates 1. juulist jõustuvad mitmed seadusemuudatused, mis mõjutavad otseselt Eesti ettevõtteid. Muutused puudutavad maksustamist, e-arveldamist, liikluskorraldust linnades ning väärismetalltoodete märgistamist.

Käibemaksu standardmäär tõuseb 22 protsendilt 24 protsendile. Algul plaaniti kõrgemat määra kehtestada kuni 2028. aasta lõpuni, kuid valitsus otsustas seejärel muuta selle tähtajatuks. Käibemaksuseaduses ei ole ette nähtud üleminekusätteid – ettevõtjad peavad lepingutes ise hinnatõusudega arvestama.

Kuni 2025. aasta lõpuni võib siiski kehtida 20-protsendiline määr, kui müügileping on sõlmitud enne 2023. aasta 1. maid ja selles pole hinnamuudatuste võimalust ette nähtud. Alates 1. juulist sellist erandit enam ei ole.

Muudatused puudutavad ka e-arveid. Kui ettevõte on äriregistris märgitud e-arve vastuvõtjaks, on tal alates 1. juulist õigus nõuda e-arvet ka teistelt ettevõtetelt, mitte ainult avaliku sektori müüjatelt. Kui müüja ei soovi e-arvet esitada, tuleb selles eelnevalt kokku leppida. Seetõttu soovitatakse arveldustingimused selgelt lepingutes fikseerida.

Avaliku sektori üksustel kaob kohustus aktsepteerida ainult e-arveid, mis tähendab, et nad saavad edaspidi ise valida, millises vormis nad arveid vastu võtavad. Uue korra järgi peab e-arve vastama Euroopa e-arveldamise standardile, kuid osapooled võivad jätkuvalt kokku leppida ka Eesti standardi kasutamises.

Lisaks antakse raamatupidamiskohustuslasele õigus teavitada äriregistrit e-arvete vastuvõtmisest, mida seni sai algatada ainult e-arvete operaator. Muudatuste eesmärk on laiendada e-arvete kasutust erasektoris.

Kütusevaldkonnas tõusevad pliivaba, pliibensiini ja lennukibensiini aktsiisimäärad viis protsenti. Käibemaksu- ja aktsiisitõusu koosmõjul kallineb bensiini liitrihind 6,3 sendi võrra. Sama aktsiisitõus kordub järgmistel kolmel aastal.

Liiklusseaduses tehakse muudatus, millega kaob võimalus peatada sõiduk kõnniteel veose laadimiseks. Eesmärk on suurendada jalakäijate turvalisust. Edaspidi peab juht peatuma parkimiskohas või ainult liikluskorraldusvahendiga lubatud alal, näiteks ohutussaarel. See muudatus mõjutab eeskätt ettevõtteid, kes tegutsevad linnakeskkonnas – näiteks kullerid ja kolijad.

Muudatused jõustuvad ka väärismetalltoodete seaduses. Nimemärgise registreerimise menetlus muutub elektrooniliseks ja kaob kohustus esitada füüsilisi näidiseid. Registreeringu kehtivusaeg pikeneb ühelt aastalt kümnele ning registreerimine viiakse üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti süsteemi.

Samuti tõusevad 1. juulist viie protsendi võrra erinevate tubakatoodete aktsiisimäärad, sealhulgas sigarettidel, sigaritel ja alternatiivsetel toodetel nagu e-sigaretivedelikud ja tubakaasendajad.