Mehed ja kõhurasv: miks rasv just sinna ladestub ja kuidas sellest lahti saada?

Kui võökoht kasvab, aga kaalunumber pole just väga suur, siis on pildis midagi enamat kui pelgalt särgi alla kogunenud õhtusöögid. Meeste kõhurasv pole ainult ilu-, vaid ka terviseküsimus. Miks see just sinna ladestub ja mida sellega peale hakata?

„Õllekõht“ ei teki ainult õllest

Meeste keha kipub rasva ladestama just vööpiirkonda. Naiste puhul liigub see pigem puusadele ja reitele, aga meestel on peamiselt nn punnkõht. Viimasele aitavad kaasa kaks hormooni: testosteroon (mille langus soodustab rasvaladestust) ja kortisool (stressihormoon, millele meeldib rasva just kõhupiirkonda “hoiustada”).

Võib juhtuda, et mees näeb välja normaalkaalus, aga rasv on kogunenud just siseorganite ümber. Seda kutsutakse vistseraalseks rasvaks ja see on tervisele eriti ohtlik.

Vistseraalne rasv koguneb siseelundite ümber ja erinevalt nahaalusest rasvast toodab see aktiivselt põletikku soodustavaid aineid. See madal, aga pidev põletikukoormus suurendab riski haigestuda ainevahetussündroomi, südamehaigustesse ja 2. tüüpi diabeeti.

Meestel on suurem kalduvus just seda tüüpi rasva koguda, kuna testosterooni taseme langus ja stressi mõju suunavad rasva vööpiirkonda. Seda rasva ei pruugi näha enne, kui probleem juba tervisele mõjub, aga õigete võtetega on seda võimalik suhteliselt kiiresti vähendada.

Miks see just meestega juhtub?

Vanusega langeb testosterooni tase loomulikult. See aeglustab ainevahetust, vähendab lihasmassi ja muudab keha rasvalembesemaks. Kui siia lisada istuv eluviis ja krooniline stress, siis ongi retsept nn õllekõhuks koos.

Stressitase on sageli krooniline – pinge tööl, vähene uni, ebaregulaarsed toidukorrad. Kui keha peab sellises seisundis päevast päeva vastu pidama, hakkab ta koguma rasva just vööpiirkonda – see on siseorganitele lähedal ja vajadusel kiiresti kasutatav energiavaru.

Kuidas sellest lahti saada?

Toitumine:

• Väldi vedelaid kaloreid: õlu ja muu alkohol, limonaad, mahlad, maitsestatud suhkruveed.
• Lisa valku igasse toidukorda: muna, kana, kala, kaunviljad.
• Rohkem kiudaineid, vähem valget saia ja pastat.

Treening:

• Jõutreening + intervalltreening = rasvapõletus + lihaskasv.
• Kõhulihaste harjutused teevad lihased küll tugevamaks, aga keharasvale mõjub ikkagi järjepidev jõutreening ning õige toitumine.
• Jalutamine: alahinnatud, aga ääretult tõhus, kuna aitab “põletada” kaloreid, ei tõsta kortisooli (stresshormooni) taset, võib parandada insuliinitundlikkust ja lisaks on seda lihtne teha.

Elustiil:

• Maga rohkem. Unetus või vähene uni rikub näljahormoonide greliini, leptiini ja kortisooli tasakaalu ja soodustab kaudselt kaalutõusu, eriti just kõhupiirkonda.
• Stressimaandus – leia aega sporti teha ja looduses viibida. Võta igapäevasesse rutiini kasvõi üks pooletunnine jalutuskäik ja lisa toitudesse rohkem tervislikke valke.

Kui vööümbermõõt on üle 102 cm, on aeg midagi ette võtta. Kõhurasv ei ole ainult särgi all peidus olev iluprobleem – see on seotud kõrgema riskiga haigestuda südamehaigustesse, diabeeti ja erektsioonihäiretesse. Õnneks reageerib just see rasv elustiilimuutustele kõige kiiremini – vaja on vaid algust teha.