Riigikohus mõistis mehele narkoäri eest pika vanglakaristuse

Riigikohus mõistis Igor Ginzburgi süüdi suures koguses narkoainete ebaseaduslikus käitlemises ja karistas teda maksimaalse võimaliku vabaduse kaotuse ehk 15 aastase vangistusega.

Kuigi kõrgeim kohtuaste ei toetanud täiel määral prokuratuuri seisukohti, leiab prokuratuur, et riigikohtu kinnitatud karistus on kooskõlas süüdimõistetud mehe tegude ohtlikkusega.

Täpsemalt süüdistas prokuratuur varasemalt narkokuritegude eest süüdimõistetud Ginzburgi suures koguses narkoainete ebaseaduslikus käitlemises, mille eesmärk oli suure varalise kasu teenimine.

Kinnipeetud ainete hulgas on ka nitaseenid, mis on põhjustanud Eestis kümneid surmasid

“Nii leidis kohtueelses menetluses kinnitust, et Ginzburg tõi Eestisse üle 430 grammi nitaseene ja üle 155 grammi amfetamiini ning ligikaudu 40 MDMA tabletti,” selgitas menetlust juhtinud prokurör Sergei Listov.

Prokuröri sõnul olid süüdistatava käideldud narkootikumidest kõige ohtlikumad sünteetiliste opioidide hulka kuuluvad nitaseenid, mis on põhjustanud Eestis kümneid üledoosi surmasid.

“Nii oleks ära võetud nitaseenide kogusest saanud tekitada narkojoobe kuni 1,7 miljonile inimesele, aga kindlasti oleks aine tänavale jõudmine toonud kaasa ka arvukalt narkosurmasid,” ütles prokurör.

Igor Ginzburg mõisteti süüdi nii maa- kui ka ringkonnakohtus. “Mõlemad kohtuastmed kinnitasid prokuratuuri süüdistuses esitatud seisukohta, et Ginzburg käitles ebaseaduslikult suures koguses narkootilisi aineid suure varalise kasu eesmärgil,” ütles Listov.

Nii mõistis maakohus mehele karistuseks 13 aastat reaalset vangistust, kuid Tartu ringkonnakohus lisas maakohtu karistusele veel kolm aastat ehk mõistis mehele 16 aastase ja 11 kuu pikkuse reaalse vangistuse.

Kohtus arutati, kas kuritegu pandi toime varalise kasu eesmärgil

“Kõrgeimasse kohtuastmesse jõudnud kohtuvaidluse keskmes oli küsimus, kas Ginzburg pani talle etteheidetud teod toime suure varalise kasu teenimise eesmärgil või mitte,” selgitas prokurör.

Süüdistatava kaitsja esitatud kassatsioonis märgiti, et Ginzburg ei oleks saanud narkootiliste ainete turustamisel teenida summat, mis saaks pidada seaduse vaates “suureks varaliseks kasuks” ehk ületaks 40 000 euro piiri.

“Prokuratuur aga lähtus süüdistuses asjaolust, et Ginzburg soetas ebaseaduslikke aineid eesmärgiga need nii öelda “tänavahinnaga” lõpptarbijatele maha müüa. Nii oleks süüdistuse kohaselt teeninud mees ligikaudu 63 000 eurot kriminaalset tulu,” ütles Sergei Listov.

Riigikohtu hinnangul ei nähtunud prokuratuuri esitatud materjalidest viiteid, et Ginzburg oleks soovinud narkootiliste ainete jaemüügiga tegeleda. “Riigikohus märkis, et kuna nende hinnangul pole otseseid tõendeid jaemüügi planeerimist kinnitavad tõendeid, siis ei saa süüdistatavale omistada kavatsust teenida suurt kriminaalset tulu,” nentis prokurör.

Risk rahvatervisele

“Samas nõustus riigikohus ringkonnakohtu hinnanguga, et Ginzburgi süü on seaduse mõistes suur, sest mehe erakordselt suures koguses käideldud sünteetilistest opioididest tulenes suur risk rahvatervisele. Eriti arvestades, et see polnud esimene kord kui süüdistatavat on narkokuriteo eest kohtulikult karistatud. Sestap mõistis riigikohus mehele karistuseks 15 aasta pikkuse reaalse vangistuse,” selgitas Listov.

Tema sõnul on prokuratuur riigikohtu otsusega rahul hoolimata sellest, et kõrgeim kohus ei jaatanud täiel määral prokuratuuri esitatud süüdistust. “Riigikohus mõistis I. Ginzburgile maksimaalse võimaliku karistuse. Seega saadab riigikohtu otsus ühiskonnale ennetava signaali kinnitades, et õigussüsteem suhtub sünteetiliste opioidide omandamisse ja levitamisse nulltolerantsiga, kuna iga müüdud nitaseeni doosi võib tähendada lõpptarvitaja surma,” märkis prokurör.

Ida prefektuuri kriminaalbüroo juhi Rainet Juuse sõnul näitab see juhtum väga selgelt, et kuritegelikul teel raha teenimine ei tasu end ära. “Me näeme oma töös, et uued narkootikumid muutuvad üha kangemaks ning juba väikese koguse tarvitamine võib lõppeda traagiliselt. Meie üks eesmärkidest on narkosurmade ärahoidmine ning üks viis selleks on raskete opioidide ja nende edasimüüjate tänavalt eemaldamine. See tähendab, et tabame ohtliku aine ja nende levitajad varem või hiljem,” rääkis Juuse ning lisas, et on kohtuotsusega väga rahul, sest ohtlik aine ei jõudnud tänavale ja kurjategija võeti vastutusele.

Allikas: BNS