Maksutulu kasvas jaanuaris rekordtasemele

Jaanuaris tasuti maksu- ja tolliametile 1,44 miljardit eurot maksutulu, mis tähendab 26,5-protsendilist kasvu võrreldes eelmise aastaga. Suurimat panust maksutulu kasvule andis ettevõtete tulumaks jaotatud kasumilt, mis laekus rekordtasemel.

Tulumaksumäära tõus mõjutas palgafondi kasvu, kuna osa ettevõtteid maksis detsembri töötasu välja detsembris. Töötamise registri andmed näitavad, et töökohtade arv ei langenud, kuid töötasuta deklaratsioonide arv suurenes. See avaldas mõju ka sotsiaalmaksu laekumisele, mille kasv jäi alla viie protsendi. Tööhõive suurenes eelmise aastaga võrreldes kõige enam tervishoiusektoris, samas kui töötlev tööstus ja kaubandus näitasid suurimat vähenemist.

Riigieelarvesse laekuv füüsilise isiku tulumaks kasvas jaanuaris, mida toetas lisaks palgafondi kasvule ka maksuvaba tulu arvestamise piiri ületamine. Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine suureneb jätkuvalt kiiremini kui sotsiaalmaks, peamiselt pensionidelt arvestatud tulumaksu jaotuse muutuse tõttu.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine oli rekordtasemel

Juriidilise isiku tulumaksu laekus jaanuaris rekordilised 355 miljonit eurot, mis tähendas 185-protsendilist kasvu. Enne maksumäära tõusu otsustasid paljud erasektori ettevõtted jaotada kasumit madalama maksumääraga, millelt laekus tulumaks jaanuaris. Suurimad panustajad olid finants- ja kindlustussektor (57 miljonit eurot), info ja side (52 miljonit eurot), kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (46 miljonit eurot), kaubandus (45 miljonit eurot) ning töötlev tööstus (40 miljonit eurot). Riigimetsa Majandamise Keskuse kasumilt laekus ligi 25 miljonit eurot tulumaksu.

Autosid osteti ette enne eelmise aasta lõppu

Käibemaksu kasvu toetas mõõdukas majandusaktiivsus, kuid sõidukite müügilt tasuti jaanuaris vähem käibemaksu, kuna autod varuti ette juba eelmise aasta lõpus. Samuti vähendasid käibemaksu laekumist soojem talv ja madalam elektri börsihind, mis mõjutas sektori käivet ja tasumist.

Jaekaubanduse käive kasvas jaanuaris kolme protsendi võrra, mis oli suurim tõus viimase kahe aasta jooksul. Piiriülese e-kaubanduse käibemaksu tasumine suurenes üle 50 protsendi, ulatudes 10 protsendi osakaalu lähedale kogu käibemaksutulust. Samal ajal vähendasid ettevõtted käibemaksuvõlga ning võlgnike arv jäi stabiilseks. Suurima panuse andis ehitussektor, kus oli märgata müügikäibe ja aktiivsuse kasvu.

Alkoholiaktsiisi tasumine langes

Aktsiisimaksude laekumine oli erinev – alkoholiaktsiisi tasuti vähem, kuid tubaka- ja kütuseaktsiisi laekumine kasvas. Alkoholiaktsiisi langust mõjutas suur varumine 2024. aasta lõpus, samas kui tubakaaktsiisi tasumine kasvas 29,4 protsenti uute maksumärgiste kasutuselevõtu tõttu. Kütuseaktsiisi laekumise kasvu vedas mootorikütuste suurem deklareerimine, kus diislikütuse deklareerimine oli 20 protsenti kõrgem ja bensiini deklareerimine 10 protsenti madalam.

Kuna jaanuaris tubakatoodete varude realiseerimist ei toimunud, võib tubakaaktsiisi kasv olla ajutine ega pruugi viidata pikaajalisele trendile.