MTA poolt tellitud uuring: Eesti elanike maksutahe on paranenud

Maksu- ja tolliameti (MTA) tellimusel ning Eesti Uuringukeskuse 2025. aastal läbiviidud maksutahte uuring näitab, et Eesti elanike maksutahe on pärast mitut langusaastat pöördunud tõusule.

Aastaga on märgatavalt paranenud inimeste usk sellesse, et MTA tegevus aitab tagada ausat maksukonkurentsi ja vähendada maksudest kõrvalehoidumist.

MTA peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa sõnul joonistub uuringu tulemustest välja, et inimesed tajuvad MTA pingutusi ausa maksukeskkonna hoidmisel. „Aastaga on kasvanud inimeste hulk, kes peab tõenäoliseks MTA sekkumist maksudest kõrvalehiilimise korral. Üha enam tajutakse ka, et maksukohustustest hoidumine ei ole lihtne. See peegeldab, et meie järjepidev järelevalve ja selgitustöö on tulemust andnud,“ ütles ta.

Uuringu tulemustest selgub, et hinnangud MTA sekkumise tõenäosusele on viimase aasta jooksul märgatavalt muutunud. 69 protsenti uuringus osalejatest ehk 11 protsendipunkti enam kui mullu peab tõenäoliseks, et kui keegi jätab osa oma tulust deklareerimata, võtab MTA temaga ühendust. Samuti on suurenenud nende osakaal, kes peavad tõenäoliseks võimaliku karistuse määramist – seda arvab 64 protsenti vastanutest, mis on 12 protsendipunkti võrra rohkem kui aasta tagasi. Samal ajal on 9 protsendipunkti võrra vähenenud nende inimeste hulk, kes leiavad, et maksude tasumist on lihtne vältida.

Paranenud on arusaam, et maksud jõuavad inimesteni tagasi avalike teenustena. 87 protsenti vastajatest ehk 7 protsendipunkti rohkem kui mullu nõustus, et tasutud maksudest saadakse vastu tervishoiu-, haridus-, julgeoleku- ja muid teenuseid.

Uuringust selgub, et eestimaalaste hinnangud maksusüsteemi arusaadavusele ja õiglusele on küll veidi paranenud, kuid püsivad üldjoontes tagasihoidlikud. 2025. aastal peab maksusüsteemi arusaadavaks ligi pool elanikkonnast, samas kui enam kui neljandik leiab, et see pole lihtsasti mõistetav. Maksusüsteemi tajub õiglasena 27 protsenti ja ebaõiglaseks 61 protsenti elanikest, kusjuures hinnangud on viimastel aastatel pigem stabiilsed. Kõige paremini mõistetav ja õiglasem näib maksusüsteem eakamatele, eestlastele ja majanduslikult hästi toime tulevatele inimestele.

Niiöelda mustalt töötades ei tunneks end häirituna ligi veerand elanikest, kuigi nende osakaal on aastaga veidi langenud. Teenuste ja kaupade ostmist mustalt peab vastuvõetavaks 29 protsenti vastanutest, mis on 11 protsendipunkti vähem kui eelmisel aastal. Uue tööandja või lepingupartneri tausta kontrollib enne lepingu sõlmimist 43 protsenti elanikest – nii väljendasid vähem kui pooled uuringus osalenutest ja näitaja on mullusega võrreldes kukkunud.

Seega positiivsete arengute kõrval tuleb Raili Roosimaa sõnul jätkuvalt tähele panna seda osa ühiskonnast, kelle hoiakud ei toeta ausat maksukonkurentsi. „Kuigi usaldus MTA vastu on tugev ja järelevalve mõjus, on jätkuvalt neid, kelle jaoks niiöelda mustalt töötamine või teenuste ostmine on aktsepteeritav ning tehingupartnerite tausta ei kontrollita. Need hoiakud soosivad ebavõrdse olukorra loomist neile ettevõtjatele, kes käituvad ausalt,“ lisas Roosimaa.

Maksude maksmist peab oluliseks kodanikukohustuseks 88 protsenti Eesti elanikest. Aasta varem arvasid nõnda 86 protsenti vastanutest. Valmisolek maksta oluliste eesmärkide nimel kõrgemaid makse on aga langenud – selleks oleks valmis 42 protsenti elanikest (langus 11 protsendipunkti), samas kui 52 protsenti ei nõustu maksukoormuse kasvuga ka ühiskondlike vajaduste korral.

2025. aasta maksutahte indeks on 64,5 punkti ehk 0,9 punkti rohkem kui aasta varem. Maksutahte indeksi tõus märgib mitmeaastase langustrendi lõppu. „Meie pingutame jätkuvalt selle nimel, et maksude tasumine oleks võimalikult lihtne, automaatne ning ei vajaks maksumaksjatelt liiga suuri pingutusi. Me ei tee seda pelgalt efektiivsuse saavutamiseks, vaid ka selleks, et vähendada ettevõtjate jaoks bürokraatiat ja halduskoormust,“ sõnas Raili Roosimaa.

Maksutahte uuringut korraldati MTA tellimusel kaheksandat aastat, seekord koostöös Eesti Uuringukeskusega. Uuringus küsitleti 1200 elanikku vanuses 15–74. Uuringu eesmärk on hinnata elanike hoiakuid ja uskumusi maksude, MTA töö ning maksusüsteemi suhtes, pakkudes väärtuslikku teavet valdkonna arendamiseks.