Madise: riigi himu pangasaladusele ligi pääseda on liialt üldine

Õiguskantsler Ülle Madise leiab, et riigi kavatsus anda ametkondadele ligipääs inimeste pangaandmetele on sõnastatud liiga üldiselt. Tema hinnangul ei reguleeri praegune seaduseelnõu piisavalt täpselt, millal ja millistel tingimustel võivad ametiasutused inimeste eraellu nii ulatuslikult sekkuda.

Madise rõhutas, et pangasaladusele – sealhulgas konto väljavõttele – ligipääs on väga tugev põhiõiguste piirang. Seetõttu peab seaduses olema selgelt kirjas, milline asutus, millise ülesande täitmiseks, missuguseid andmeid kasutada võib ja millised on kontrollimehhanismid. „Eelnõuga on tehtud küll esimene samm pangasaladusele kohase kaitse tagamisel, kuid leian, et eelnõu vajab põhiseaduspärasuse saavutamiseks olulist sisulist täiendamist,“ märkis Madise vastuseks rahandusminister Jürgen Ligile.

Pangakonto väljavõtte alusel saaks inimest ka jälitada

Tema sõnul tuleb arvestada, et näiteks pangakonto väljavõte sisaldab nii palju infot inimese tegevuse, harjumuste, eelistuste, suhtlusringkonna ja viibimiskoha kohta, et selle alusel saab inimest profileerida või koguni jälitada. „Sellest lähtudes saab konto väljavõtet pidada sarnaseks sideandmete päringuga või mõnel juhul isegi jälitustoimingutega,“ selgitas Madise, lisades, et ka sideandmete päringuid ja jälitustoiminguid tohib kriminaalmenetluses teha ainult teatud kuritegude puhul ja kohtu või prokuratuuri loal.

Madise rõhutas, et haldusmenetluses konto väljavõttele ligipääsu võimaldamine vajab eriti põhjalikku kaalumist. „Samuti tuleb sellise regulatsiooni loomisel mõelda, et see oleks tasakaalus inimese põhiõiguste kaitsega. Ehk teisisõnu tuleb pangasaladusele juurdepääsu reguleerimisse suhtuda samasuguse hoole ja tähelepanuga menetluse detailide osas nagu jälitustegevuse reguleerimisel,“ ütles ta.

Õiguskantsleri hinnangul peab konto väljavõttele ligipääs olema erandlik ja rangelt piiratud

Riigil tuleb seaduses sõnastada selged reeglid selle kohta, kas pangasaladust tohib ametkondade andmekogusse laadida, kui kaua seda seal säilitada, ja milleks andmeid kasutada. Sama oluline on ka inimese teavitamine sellest, kui riik on tema andmetele ligi pääsenud.

Madise hoiatas, et täitmisregistri kaudu päringute tegemisel suhtleb masin masinaga ning puudub inimkontroll, mis muudab pangasaladuse sisuliselt kaitsetuks. „Seetõttu tuleb seaduses sõnastada hoolikalt ja võimalikult kitsalt need juhtumid, mil pangasaladusele pääseb juurde täitmisregistri kaudu, sest ainsaks kaitsebarjääriks ongi seaduses sõnastatud juurdepääsu alus,“ rõhutas ta.

Samuti märkis õiguskantsler, et eelnõu ei sisalda kontrollimehhanisme riigi tegevuse üle pangasaladuse kasutamisel. „Ainuüksi täitmisregistri kui andmekogu kasutamise üle tehtav järelevalve ei ole piisav, sest see ei kata kõiki olukordi, milleks andmeid küsitakse või kasutatakse. Samuti peab olema selge, kuidas toimub pangasaladuse juurdepääsu üle kohtulik kontroll. Eriti oluline on see just RABi puhul, kuna isik ei pruugi üldse teada saada, et tema pangasaladuseks olevatele andmetele on ligi pääsetud, milletõttu puudub tal ka võimalus oma õigusi kaitsta,“ selgitas Madise.

Tema sõnul ei piisa ka seletuskirjas toodud üldisest viitest, et teistes riikides on ametkondadel avar juurdepääs pangasaladusele. “Palun seletuskirjas kajastada rahvusvahelist praktikat põhjalikumalt ning jagada täpset teavet selle kohta, millistes riikides, millises ulatuses ning millistel tingimustel on maksumenetluses ja rahapesu tõkestamisel haldusmenetluses riigil juurdepääs pangakonto terviklikule väljavõttele,” lisas ta.

Madise sõnul ei saa ka varasem praktika olla põhjuseks, miks jätkata senisel kujul

“Asjaolu, et siiani on nii MTA kui ka RAB harjunud teavet hõlpsalt saama ning seejuures saanud
ka ise määratleda, millist osa pangasaladusest nad vajavad, ei tähenda, et edaspidi tohib
samamoodi jätkata. Riigikogul tuleb kõik juhtumid eraldi läbi kaaluda ja sõnastadagi ametkondade juurdepääs haldusmenetluses selge erandina pangasaladuse kaitsest,” rõhutas õiguskantsler.