ELi riigid tahavad kärpida hüvitise saamist hilinenud lendude eest

Euroopa Liidu liikmesriigid on astumas sammu tagasi reisijate õiguste kaitsmisel. Neljapäeval Luxembourgis toimunud transpordiministrite kohtumisel kiideti napilt heaks lennureisijate õiguste reform, mis muudab hüvitise saamise märkimisväärselt keerulisemaks.

Senise korra kohaselt on reisijatel õigus 250–600 euro suurusele hüvitisele, kui lend hilineb üle kolme tunni. Uue ettepaneku kohaselt aga tõstetakse hüvitise määramise lävendit: alla 3500 kilomeetri pikkuse lennu puhul tuleb hüvitist maksta alles siis, kui hilinemine ületab neli tundi, pikemate lendude puhul kuus tundi.

“See on suur saavutus ja samm edasi vajaliku seadusandliku uuenduse suunas,” kommenteeris kohtumist juhtinud Poola minister Dariusz Klimczak.

Euractivi teatel sai reformi toetuse mitme väikeriigi viimase hetke meelemuutuse kaudu, mille taga olid kulisside taga sõlmitud kokkulepped. Uue regulatsiooni vastu olid Saksamaa ja Hispaania ning nendega liitusid Sloveenia ja Portugal. Siiski suutis Poola, kes praegu juhib ELi Nõukogu eesistumist, koguda toetuse liikmesriikidelt, kes esindavad enam kui 65% ELi rahvastikust – see on piisav otsuse jõustamiseks.

Tarbijakaitseorganisatsioon BEUC on muutuste suhtes kriitiline. “Enamik hilinemisi jääb 2–4 tunni vahele, mis tähendab, et enamik reisijaid jääb nüüdsest kompensatsioonist ilma,” ütles BEUCi peadirektor Agustín Reyna.

Küll aga sisaldab uus kord ka lennufirmadele kehtestatavaid nõudeid lihtsama ja kiirema hüvitise väljamaksmise kohta.

Reformi vastuvõtmise protsess on tekitanud tugevat kriitikat Euroopa Parlamendis. Esmakordselt rohkem kui kümne aasta jooksul võtsid liikmesriigid siduva seisukoha ilma parlamendiga eelnevalt konsulteerimata.

“Nõukogu üritab parlamendile oma tahtmist jõuga peale suruda,” ütles Euroopa Rahvapartei transpordiesindaja Jens Gieseke, lisades, et selline lähenemine võib kahjustada institutsioonidevahelist usaldust.

Ka liberaalide fraktsiooni esindaja Jan-Christoph Oetjen väljendas pahameelt, nimetades toimunut “vastuvõetamatuks” ning süüdistades valitsusi protseduuriliste trikkide kasutamises, et parlament eemale jätta.

Euroopa Parlamendil on nüüd neli kuud aega oma seisukoha kujundamiseks. Kui parlament otsustab eelnõu tagasi lükata või seda oluliselt muuta, võib see viia uue institutsioonidevahelise vastasseisuni.

Varasem katse kolme tunni hüvitisepiiri seadustada jäi 2014. aastal pooleli. Seekord on liikmesriigid võtnud initsiatiivi taas enda kätte, kuid tarbijasõbralike kompromisside asemel peegeldavad muudatused pigem lennufirmade mõjuvõimu ja lobitööd.

Allikas: BNS