Krüptotehingud lähevad senisest rohkem maksuameti kontrolli alla

Valitsus andis heakskiidu maksualase teabevahetuse seaduse muudatustele, mille järgi peavad krüptovarateenuse pakkujad hakkama maksuametile esitama aruandeid tehingute kohta.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul tuleb krüptovaraga teenitud tulult maksu maksta samamoodi nagu igalt teiselt tulult, kuid seda ei tehta alati. Tema sõnul aitab tehinguinfo kogumine parandada maksulaekumist ning toetab ka rahapesu ja muu kuritegevuse vastast võitlust.

Eestis maksustatakse igasugune krüptovaraga tehtud tehingutest saadud tulu. Deklareerida tuleb ka krüptovarast saadud maksustatavad tulud, näiteks üür, intress ja ettevõtlustulu.

Muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu halduskoostöö direktiivi täiendused. Maksuhaldurid hakkavad omavahel vahetama krüptotehingute andmeid, et parandada koostööd, tagada ausam maksukonkurents ning suurendada maksude laekumist ka krüptovara tehingutelt.

Krüptovarateenuse pakkujad peavad maksuametile esitama aruande iga kalendriaasta kohta. Aruandes peavad olema maksja andmed, krüptovara nimetus, turuväärtus tehingu hetkel ning tehingute ja vahetatud krüptovara hulk. Kogutud infot vahetavad maksuhaldurid omavahel igal aastal hiljemalt septembri lõpuks.

Aruandlus hõlmab kõiki tehinguid, kus krüptovara ostetakse, müüakse, vahetatakse, kasutatakse investeeringuna või maksevahendina. Jaekaubanduses tehtud krüptotehingud lähevad arvesse juhul, kui nende maht ületab 50 000 USA dollarit.

2025. aasta suve seisuga tegutseb Eestis 39 krüptovarateenuse pakkujat. Eesti Panga andmetel on neil kokku 1,92 miljonit klienti, sealhulgas nii eraisikuid kui ettevõtteid ning nii Eesti kui ka teiste riikide elanikke.

Esimest korda tuleb krüptotehingute andmed esitada ja riikide vahel vahetada 2027. aastal.