Korteriühistute liit: kütmata korter võib kalliks maksma minna

Korteriühistute liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi tuletab korteriomanikele meelde, et kütteperiood peaks tänaseks kindlasti alanud olema, sest külm ja niiskus teevad majale kõige rohkem kahju ning võivad ohustada ka elanike tervist.

„Kui kütmata ruumides tekib liigniiskus, võib tagajärjeks olla hallitus, mille kõrvaldamine läheb elanikele väga kalliks, tervisekahjudest rääkimata,“ ütles Mardi. „Senisele praktikale toetudes võib öelda, et korteris peaks olema tagatud mõistlik temperatuur, vähemalt 18 kraadi sooja. Samas eluruumidega igapäevaselt tegelevate spetsialistide hinnangul võiks see number olla pigem 20 kuni 21 kraadi ligi.“

Mardi sõnul leidub siiski kortereid, mida omanikud ei küta. „Näiteks teatab teises kohas elav inimene, et tal pole raha ega kavatsegi enda omanduses olevat kinnisvara kütta,“ tõi ta näite, lisades, et sellisel juhul on tegemist korteriomaniku korrashoiukohustuse rikkumisega.

„Riigikohus selgitas ühes oma varasemas määruses, et kaasomanikul on õigus nõuda teiselt elamu kaasomanikult viimase ainukasutuses olevate eluruumide kütmist ja eluruumide kütmata jätmine rikub korrashoiukohustust. Kuigi määruses on juttu kaasomandis olevast elamust, peaks kütmise kohustus kehtima ka kortermaja kõigile korteriomandi omanikele, selline on minu seisukoht,“ lausus Mardi.

Tema sõnul kohustab korteriomandi- ja korteriühistuseadus iga omanikku hoidma oma eriomandit korras ja tagama sobiva temperatuuri ning õhuniiskuse, mis ei kahjusta hoonet ega teisi kortereid.

Korteriühistute liidu juristidelt küsitakse sageli ka seda, kas korteriomanik võib end küttesüsteemist omavoliliselt lahti ühendada. „Senine kohtupraktika on olnud seisukohal, et korteriomanik võib küttesüsteemist väljuda või kütteliiki muuta vaid juhul, kui kõik teised kaasomanikud sellega nõustuvad,“ selgitas Mardi.

Tema sõnul tuleb eristada kütteliigi muutmist ja sama väärtusega seadme asendamist. Viimasel juhul peab võimaliku kahju tõendama see, kes nõude esitab. „Kahjusid kõige paremini määrata oskab aga selle ala ekspert, vajadusel võib ka kohus tellida ekspertiishinnangu, mille põhjal koostatakse ekspertiisiakt ja selle põhjal teeb kohus otsuse – kohtunikud on siiski juristid, mitte insenerid,“ lisas ta.

Mardi sõnul tuleks vältida omavolilisi muudatusi, eriti kaugküttega majades. „Näiteks võib küttesüsteemi tasakaalust välja viia see, kui senised suurte radiaatorite torud asendatakse mõnes korteris läbimõõdult väiksemate, tänapäevaste radiaatoritega. Seetõttu tuleks omavolilist radiaatorite vahetust kindlasti vältida, kuna see võib küttesüsteemi kahjustada ning omakorda kaasa tuua põhjendatud kahjunõude,“ hoiatas ta.

„Õiguslikus mõttes kuulub küttesüsteem koos tarbijapaigaldistega kaasomandisse. Kortermajas tuleb hoiduda tegevusest, mis võib põhjustada teistele kaasomanikele probleeme ning lõpuks kaasa tuua kahjunõude,“ rõhutas Mardi.