Koolipäev võib hakata edaspidi alles kell 9

Haridus- ja teadusministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega koondatakse mitmed seni eraldi kehtinud koolikorralduse reeglid ühtsesse dokumenti. Olulise muudatusena nähakse ette, et koolipäev ei tohiks enam alata enne kella 9, välja arvatud juhul, kui kooli hoolekogu otsustab teisiti.

Lisaks koolipäeva hilisemale algusele soovitakse lihtsustada ka paljusid seniseid nõudeid, mis koolide igapäevatööd reguleerivad. Näiteks eemaldatakse määrusest detailsed sätted nagu nõue, et pärast kehalise kasvatuse tundi peab igal õpilasel olema võimalus ennast sooja veega pesta – praktikas on see nagunii enamasti tagatud.

Samuti loobutakse nõudest, et õppetöökohad peavad paiknema kindlal kaugusel akendest või tahvlist, ning klassitahvli pinnakatte ja koolimööbli asetusega seotud täpsustustest. Enam ei reguleerita ka puhastussagedusi, õhutemperatuuri mõju õppetööle ega koduste ülesannete korraldamise viise.

Uue eelnõu kohaselt ei pea koolide päevakava enam järgima konkreetseid reegleid tunniplaanide või kontrolltööde planeerimisel. Toitlustamise osas jäävad kehtima vaid üldnõuded einestamisruumidele, varasema detailse toidumenüü ja dokumentatsiooninõuete asemel.

Muutub ka keldrikorruste kasutamise kord – edaspidi on seal lubatud pidada ka tunde, juhul kui seal ei viibita kogu päeva vältel ning on tagatud hea ventilatsioon ja valgustus. Varem olid keldrikorruse õpperuumid lubatud vaid võimlemissaalidena.

Mõned uuendused on suunatud just õpilaste heaolule. Söögivahetunni pikkus peab olema edaspidi vähemalt 20 minutit (senise 15 minuti asemel) ning päevakava peab sisaldama võimalust viibida järjest vähemalt 20 minutit õues.

Oluliseks peetakse ka õpilaste turvalisust teekonnal kooli. Kui koolitee kulgeb suure liikluskoormusega tee ääres, peab kohalik omavalitsus korraldama transpordi kooli ja tagasi. Samuti peab kooli territooriumil olema võimalus hoida rattaid ja muid liikumisvahendeid.