Kokkuleppe järgi ei karistata üledoosi korral ei hädalist ega abikutsujat

Eestis sõlmiti hea samariitlase kokkulepe, mille järgi ei karistata uimastite tõttu tervisemuresse sattunud inimest ega abikutsujat, kui tegemist on väikeses koguses narkootikumide tarvitamise või omamisega. Selle eesmärk on julgustada inimesi abi kutsuma, et ennetada surmajuhtumeid ja suunata rohkem inimesi vajalikele abiteenustele.

Viimastel aastatel on üledooside ja narkosurmade arv kasvanud. Sageli jääb abi kutsumata, sest kardetakse karistust. Edaspidi reageerib sellistele juhtumitele enamasti ainult kiirabi. Politsei tuleb kohale vaid juhul, kui sündmuskoht on ohtlik, juhtumiga on seotud alaealised või esineb viiteid tõsisematele õigusrikkumistele. Samuti sekkub politsei, kui kiirabibrigaad seda palub.

Kui politsei sündmuskohale jõuab, siis väärteomenetlust ei alustata, kui abikutsuja ja abivajaja teevad koostööd ning loovutavad vabatahtlikult keelatud aine. Kokkulepe ei kehti aga raskemate õigusrikkumiste, nagu narkootikumide tootmine, müük või levitamine, korral.

Hea samariitlase kokkulepe ei muuda seadusi ega tee narkopoliitikat leebemaks, vaid keskendub elude päästmisele. Uimastite tarvitamine on endiselt ebaseaduslik, kuid eesmärk on vähendada uimastitega seotud surmajuhtumeid miinimumini.

Abi uimastitest loobumiseks on Eestis juba olemas ning tulevikus suunatakse inimesi neile teenustele veelgi rohkem. Vajalikku infot saab lehelt narko.ee, kust leiab nii nõustamisprogrammid, tugiliinid kui ka sõltuvusravi võimalused.

2023. aastal suri Eestis uimastite tõttu 113 inimest, 2024. aastal esialgsetel andmetel 91.

Sarnane kokkulepe on vastu võetud paljudes riikides, kuid selle ulatus ja rakendamine erinevad. Eestis sõlmisid hea samariitlase kokkuleppe politsei- ja piirivalveamet, sotsiaalministeerium, siseministeerium, Tervise Arengu Instituut ja Häirekeskus.