Kohus: sotsiaalmeedia pole seaduse mõttes avalik koht

Riigikohus selgitas kolmapäeval avaldatud otsuses, et sotsiaalmeediaas ehk somes häiriva sisuga otseülekande teinud inimest ei saa avaliku korra rikkumise eest karistada, sest kehtiva seaduse järgi tähendab avalik koht ainult füüsilist ruumi.

Kohtus arutusel olnud juhtum puudutas 2024. aasta jaanuaris TikTokis tehtud otseülekannet, milles ropendati, mõnitati ja solvati inimesi. Säärane tegevus häiris ülekannet vaadanud TikToki kasutajat, kes teatas sellest politseile. Süüdlasele määrati avaliku korra rikkumise eest 240 euro suurune rahatrahv.

Riigikohus tühistas karistuse ja lõpetas väärteomenetluse. Kohus selgitas otsuses, et kirjeldatud tegu polnud avaliku korra rikkumine, sest TikTok pole seaduse mõttes avalik koht.

Korrakaitseseaduse järgi on avalik koht maa-ala, ehitis, ruum või ühissõiduk, mis on antud kasutada määratlemata inimeste ringile. Seaduse seletuskirjas on näidetena mainitud veel avalikke teid, parke, kalmistuid, supelrandu ning kaubandus- ja teenindushooneid.

Riigikohus märkis, et selline sõnakasutus seob avaliku koha mõiste selgelt füüsiliselt eksisteerivate kohtade ja objektidega. Seaduse vastuvõtmise ajal 2011. aastal oli some kasutamine juba laialt levinud. Sellele vaatamata ei pidanud seadusandja vajalikuks laiendada avaliku koha mõistet virtuaalsele ruumile ja pole seda teinud ka edaspidi.

Kohus nentis, et sotsiaalvõrgustikus jagatavad postitused võivad levida suure hulga inimesteni, sealhulgas nendeni, kel pole otsest sidet postitajaga. Sellest hoolimata ei saa postituse avalikku eksponeerimist segi ajada avaliku koha mõistega. Kui seadusandja soovib võrdsustada sotsiaalmeedia keskkonda avaliku kohaga, tuleb see seaduses sõnaselgelt sätestada.