Keskmine vanaduspension tõuseb 860 eurole 

Sotsiaalminister Karmen Joller saatis kooskõlastusringile valitsuse määruse eelnõu, millega tõuseb alates 1. aprillist keskmine vanaduspension 5,3 protsenti ehk 43 euro võrra tänaselt 817-lt eurolt 860 eurole; rahvapension tõuseb 414 eurole kuus. 

Riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Statistikaameti andmetel tõusid 2025. aastal hinnad 4,8 protsenti ja keskmine pension suureneb üle viie protsendi ehk veidi kiiremini kui hinnatõus.

Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul tasub enne pensionile jäämist uurida, millised on paindliku pensioni võimalused, et kogutud pensionivara ning maksusoodustusi võimalikult targalt kasutada.

„Näiteks kui on soov edasi töötada, siis on kasulik pensioni väljavõtmisega oodata. Lükates esimese samba pensionit edasi ühe aasta, on pension elu lõpuni ligi 8 protsendi võrra suurem. Pensioni väljavõtmisega kolm aastat hiljem alustades aga juba 27 protsendi ning viis aastat hiljem alustades pea 52 protsendi võrra suurem,“ ütles Joller. „Igaüks saab oma isiklikku pensioni suurust vaadata eesti.ee pensionikalkulaatorist. Seal saab ka proovida, kuidas pensioni suurus varem või hiljem pensionile minnes muutub.”

Riigiportaalis eesti.ee on kõigile kättesaadav infoteenus „Minu pension“, mille kaudu saab kasutada uut pensionikalkulaatorit. Kalkulaator koondab inimese esimese, teise ja kolmanda samba andmed ühte vaatesse ning võimaldab hinnata oma tulevast pensioni eri valikute korral.

Vanaduspensioniealistele kehtib uuel aastal endiselt maksuvaba tulu 776 eurot kuus ehk 9312 eurot aastas. Seda rakendab sotsiaalkindlustusamet automaatselt pensioni maksmisel. Kui vanaduspension on alla selle summa ja inimene töötab, siis on õigus esitada tööandjale kirjalik avaldus maksuvaba tulu kasutamata osa arvestamiseks töötasule või muule tulule.

Rahvapensioni suurus on pärast indekseerimist 414,10 eurot.

Kehtestatavat pensioniindeksit kasutatakse ka Eesti Töötukassa töövõimetoetuse päevamäära indekseerimiseks, samuti indekseeritakse kahjuhüvitist tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral. Töövõimetoetuse päevamäär on 1. aprillist 22,89 eurot ja osalise töövõime korral on toetuse suuruseks 57 protsenti kehtivast päevamäärast, keskmiselt 391,42 eurot kuus ning puuduva töövõime korral 100 protsenti kehtivast päevamäärast, keskmiselt 686,70 eurot kuus.

Iga kalendriaasta 1. aprillil indekseeritakse riiklikke pensione indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsendi ulatuses tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks rahandusministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale ja sotsiaalkindlustusametile. Seejärel kinnitab indeksi suuruse valitsus.

Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel valitsuse määrusena, sest indeksi kehtestamine puudutab mitme ministeeriumi valitsemisala.

Allikas: BNS