Keskmine palk ületas kolmandas kvartalis 2000 euro piiri

Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta kolmandas kvartalis keskmine brutokuupalk 2075 eurot, mis on 5,9 protsenti kõrgem kui 2024. aastal samal ajal; aastases võrdluses palgakasv aeglustus.

„Palgamuutuse protsent jäi selle aasta kolmandas kvartalis samale tasemele kui möödunud kvartalis. 2024. aasta kolmandas kvartalis oli palgakasv aga 8,1 protsenti, mis tähendab, et aastases võrdluses palgakasv aeglustus,“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk.

Ta lisas, et teises kvartalis makstakse töötajatele harilikult rohkem lisatasusid, näiteks puhkusetasusid, mistõttu ongi kolmanda kvartali keskmine palk võrreldes teise kvartaliga tavaliselt madalam.

Kolmandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk kõrgeim Harjumaal 2324 euroga ja Tartumaal 2060 euroga. Harju maakonnas oli palgakasv 5,6 protsenti ning Tartu maakonnas viis protsenti. „Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Võrumaal 8,1 protsenti ja Põlvamaal 7,8 protsenti. Kõige väiksem palgakasv oli Hiiu maakonnas, 3,6 protsenti,“ selgitas Saagpakk.

Madalaim brutokuupalk oli kolmandas kvartalis Valga maakonnas, kus see oli 1549 eurot. Alla 1600 euro oli keskmine palk ka Läänemaal (1588 eurot) ja Võrumaal ehk vastavalt 1588 ja 1596 eurot.

„Sarnaselt varasemaga oli kõrgeim keskmine palk selle aasta kolmandas kvartalis info ja side alal, kus see  oli 3646 eurot, järgnesid finants- ja kindlustustegevus 3288 euroga ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala 2929 euroga,“ tõi analüütik esile.

„Ka madalaima palgaga tegevusalad olid samad mis aasta tagasi kolmandas kvartalis,“ rääkis Saagpakk.

Madalaim keskmine palk, 1366 eurot oli majutuse ja toitlustuse tegevusalal. Muude teenindavate tegevuste tegevusalal jäi keskmine palk 1381 euro juurde ja kinnisvaraalases tegevuses oli keskmine palk 1453 eurot.

„Suurim palgamuutus võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga oli elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal, kus oli kasv 15,3 protsenti,“ ütles Saagpakk ja lisas, et muutus on tingitud eelkõige ettevõtete tegevusalade vahelisest liikumisest. Keskmine palk kasvas 7,7 protsenti töötlevas tööstuses ning finants- ja kindlustustegevuses 7,2 protsenti. Järgnes ehituse tegevusala, kus palgamuutus oli seitse protsenti.

Osades valdkondades oli palgamuutus väga väike

Kõige väiksem keskmise brutokuupalga muutus võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga oli tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal, kus see oli 3,5 protseni. Palgamuutus oli väiksem ka info ja side ning avaliku halduse, riigikaitse ja sotsiaalkindlustuse tegevusalal, kus see jäi nelja protsendi juurde.

Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid. Mediaanpalk oli kolmandas kvartalis 1722 eurot. Samamoodi nagu keskmise brutopalga tase, oli mediaanpalk kõrgeim samuti Harju maakonnas, kus see oli 1925 eurot, ja Tartu maakonnas 1768 euroga, madalaim oli mediaanpalk Valga ja Võru maakonnas, kus see oli vastavalt 1354 ja 1358 eurot.

Kõige enam töötas palgatöötajaid töötlevas tööstuses, kokku 101 605 inimest. Hulgi- ja jaekaubanduse ning mootorsõidukite ja mootorrataste remondi tegevusalal oli palgatöötajaid kolmandas kvartalis 88 964. Sellele järgnes haridus, kus töötas 65 919 töötajat.

Keskmist brutokuupalka arvutatakse väljamaksete ja tööpanuse suhtena. Väljamakseks loetakse igasugust rahalist tasu, mida töötajale makstakse. Selleks võib olla palk, lisatasu, puhkusetasu ja muud hüvitised, aga ka näiteks viivised.