Kas tööandjal on õigus töötajat puhkusele mitte lubada?

Töötaja küsib: “Soovin võtta puhkust ja valisin sobiva ajavahemiku, kuid tööandja ei andnud puhkuse jaoks luba. Kas ta võib seda keelata?”

Vastab Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev:

Põhipuhkuse eesmärk on töötaja tervise ja võimete taastamine. Iga töötaja õiguseks on saada vähemalt 28 kalendripäeva põhipuhkust aastas. Alaealistele töötajatele ning osalise või puuduva töövõimega töötajatele on iga-aastane puhkus 35 kalendripäeva. Töötaja ja tööandja võivad kokkuleppel pikendada põhipuhkuse aega.

Tööandja on kohustatud koostama puhkuse ajakava iga kalendriaasta kohta ning tegema selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Selle aja jooksul saab tööandja määrata puhkuse ajad, arvestades töötajate ja soodustatud isikute soove. Puhkuse ajakavas märgitakse kõikide töötajate puhkuse perioodid. Kui eelmisest aastast jäi osa puhkust kasutamata, tuleb see samuti kajastada käesoleva aasta puhkuse ajakavas. Vastasel juhul võib eelmise aasta puhkuse nõue aeguda ühe aasta jooksul alates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.

Põhipuhkust saab jagada osadeks ainult siis, kui pooled on kokku leppinud. Üks puhkus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva järjestikku. Tööandjal on õigus keelduda puhkuse jagamisest, kui puhkus on lühem kui seitse päeva. Kui pooled ei saa kokku leppida puhkuse osade osas, tuleb puhkus kasutada ühes osas – näiteks 28 kalendripäeva järjest. Enne puhkuste ajakava koostamist saab töötaja esimeses kvartalis puhkusele jääda ainult poolte kokkuleppel.

Kui tööandja ei ole koostanud puhkuste ajakava, mis tuleb töötajatele teatavaks teha hiljemalt iga kalendriaasta märtsi lõpuks, on töötajal õigus kasutada puhkust talle sobival ajal, kui ta annab sellest 14 kalendripäeva ette kirjalikult teada. Tööandja ei saa sellise puhkuse andmisest keelduda.

Seetõttu, kui töötaja on esitanud puhkusele jäämise avalduse vähemalt 14 kalendripäeva ette või on puhkuse aeg märgitud puhkuse ajakavasse, on tal õigus jääda puhkusele, kuna tööandjal puudub alus puhkuse andmisest keeldumiseks. Kui tööandja ei maksa puhkusel oldud aja eest puhkusetasu, on töötajal õigus nõuda saamata jäänud puhkusetasu.

Töösuhete lahkarvamused on alati parem püüda lahendada pooltevaheliste läbirääkimiste teel.

Allikas: Tööinspektsioon